Hüppa põhisisu juurde

Selgusid esseekonkursi võitjad

Täna kuulutasid Tallinna Lastekaitse Ühing ja Eesti Lastekirjanduse Keskus Rootsi Suursaatkonnas välja esseekonkursi „Sõjal ei ole südant“ võitjad. Björn Oker-Blom Fond toetas võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga.

Tallinna üldhariduskoolide 8.–12. klassi õpilastele suunatud esseekonkurss kuulutati välja 9. oktoobril 2022, et noored saaksid jagada oma vaadet maailmas toimuvale ning mõttekäike teemadel, kuidas Ukrainas toimuv sõda mõjutab nende endi ja meie kõikide elu ning kust leida rahu. Esseekonkursi pealkiri pärines ukraina autorite Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi pildiraamatust „Sõda, mis muutis Rondot“, mis on lugu rahust, vastupanust ja lootusest.

Põhikooliastmes olid võidukad Helena Uuetalu ja Helena Isabella Susi Tallinna 21. Koolist. Gümnasistide hulgast kirjutasid parimad esseed Sigrid Suppi samuti Tallinna 21. Koolist ja Olena Predko Mare koolist.

Esseid hindas žürii koosseisus:

Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing
Leelo Märjamaa, tõlkija ja kirjastaja
Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus
Villem Saar, noorte esindaja

Esseekonkurssi korraldasid Eesti Lastekirjanduse Keskus ja Tallinna Lastekaitse Ühing, kellel on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks.

Loe lähemalt

Selgusid Paabeli Torni tõlkeauhinna laureaadid 2022

Kadrilaupäeva õhtul, 24. novembril autasustati Eesti lastekirjanduse keskuses parimaid lastekirjanduse tõlkijaid ja tunnustati kirjastusi nende heade valikute eest.

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond on aastast 2004 andnud välja Paabeli Torni tõlkeauhinda parimale juturaamatule ja alates 2016. aastast ka parimale pildiraamatule. Selle auhinna eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke kvaliteeti. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembri lõpuni.

Kokku kümne nominendi hulgas oli nii inglise, hollandi, ukraina kui ka leedu keelest tõlgitud raamatuid. Lugudes ei domineeri lilled, liblikad ja lapsepõlve muretud mängud. Tegemist on suurte ja tõsiste teemadega – sõda, külm sõda, küüditamine, pagulusse siirdumine, seksuaalne väärkohtlemine jne. Kuid käsitletud on neid delikaatselt, kujundlikult, lootust ja lohutust pakkuval toonil. Osutatakse sellele, et pealtnäha halvad sündmused võivad viia millegi hea juhtumiseni. Jutustatakse ustavusest, armastusest, õnnest, märkamisest; reaalsus põimub muinasjutuga, see aitab muremõtetest üle, aitab mõista teisi ja sedakaudu paremini ka iseennast.

Laureaadi tiitli pälvis juturaamatute kategoorias Kimberly Brubaker Bradley noorteraamatu „Õed hundid“ tõlkimise eest Katrin Kern. Pildiraamatute kategoorias pärjati laureaadi tiitliga Ilona Martsonit tema tõlke eest Romana Romanõšõni ja Andri Lessivi raamatule „Sõda, mis muutis Rondot“.

„Õed hundid“ minajutustaja on kümneaastane tüdruk. Tal pole loota kellelegi peale iseenda ja oma vanema õe. Lapsesilmne ja lapsesuine vaade pikka aega kestnud vägivallale ei lase sel raamatul lugejat masendada ja muserdada. Jutustamise alguses elavad tüdrukud juba turvalises paigas. Valusat teemat on käsitletud ausalt, samas peenetundeliselt. Tõlkija on hästi edasi andnud lapse ühest küljest naiivset ja samas käredat ja otsekohest väljenduslaadi.

Karjuvalt päevakajalises jutustuses „Sõda, mis muutis Rondot” on olemas kõik, mis ühes heas pildiraamatus olema peab – hinge minev lugu, põnevad pildid ja asjakohane kujundus. Ilus, tundlik ja läbimõeldud sõnastus ning kujundirikas pildikeel teevad sellest nauditava lugemiselamuse nii lapsele kui täiskasvanule. Teos valmis 2014. aasta sõja tuules, see on ood rahule, vastupanule ja lootusele.

Juturaamatute kategoorias pälvisid diplomi Kaisa Kaer (J. K. Rowling „Jõulupõrsas“ kirjastuselt Varrak), Kairi Look (Annet Schaap „Milla ja mere lapsed“ kirjastuselt Eesti Raamat), Tiina Kattel (Jurga Vilė „Siberi haiku“ kirjastuselt Draakon&Kuu) ja Eve Laur (Eugene Yelchin „Geenius laua all“ kirjastuselt Pegasus).

Pildiraamatute kategoorias pälvisid diplomi Tiina Kattel (Evelina Daciūtė „Õnn on rebane“, ill Aušra Kiudulaitė kirjastuselt Päike ja Pilv), Piret Orav (Christopher Denise „Öörüütel“ kirjastuselt Hea Lugu), Leelo Märjamaa (Chris Naylor-Ballesteros „Kohver“ kirjastuselt Draakon&Kuu) ja Marge Kask (Kate Read „Üks rebane“ kirjastuselt Julius Press).

Raamatuid hindas žürii, koosseisus: Kadri Hinrikus, Jüri Kolk, Krista Kumberg, Helin Puksand ja Kertu Sillaste.

Krista Kumberg, žürii esinaine
krista@lib.haapsalu.ee
T +372 59105502

Loe lähemalt

Leedu Rahvusraamatukogu varajase lugemise foorum

Martynas Mažvydase nimeline Leedu Rahvusraamatukogu kutsub huvilisi osalema 7. detsembril toimuval varajase lugemise foorumil. See on Rahvusraamatukogu iga-aastane üritus, mille eesmärk on kõneleda professionaalselt ja usaldusväärselt varajase lugemise eelistest.

Üritus on mõeldud praegustele ja tulevastele lapsevanematele ning väikelaste lugemiskasvatusega tegelevatele asjatundjatele – raamatukoguhoidjatele, formaal- ja vabahariduse spetsialistidele. Raamatukogu kutsub vaatama sündmuse otseülekannet.

Dr Austėja Landsbergienė räägib, millist mõju avaldab lugemine lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule ning kuidas saame neid lugemiskogemuste kaudu edendada. Prof dr Bettina Kummerling-Meibauer kõneleb, kuidas kuni kolmeaastastele lastele mõeldud raamatud soodustavad varajase kirjaoskuse kujunemist, mis on hädavajalik keerukamate oskuste – visuaalse, keelelise ja meediapädevuse – arendamisel. Dr Ramunė Dirvanskienė võtab vaatluse alla neuroteaduse uuringud keelekeskkonna mõju kohta laste varajasele arengule. Ta selgitab, kuidas perede ja õppeasutuste keelekeskkond laste aju mõjutab, ning kõneleb ka erinevate lugemismeetodite ja raamatu sisu mõjust. Dr Rita Dukynaitė tutvustab rahvusvaheliste organisatsioonide poolt läbi viidud uuringute tulemusi Leedu õpilaste lugemisoskuste ning kodukeskkonna mõjust lapse lugemisele ning arutleb lapsevanemate lugemisharjumuste ja alushariduse seoste üle.

Foorumil kõneletakse ka lastele suunatud UNESCO haridus- ja lugemisprogrammidest. Tutvustatakse kogu maailmas levinud projekte, mis kingivad beebidele raamatuid, ja räägitakse, kuidas need kujundavad perede lugemisharjumusi. Esitletakse Leedus toimuva projekti „Book Start“ (Knygų startas) tegevusi ja tulevikueesmärke ning antakse ülevaade rahvaraamatukogude panusest lugemisoskuse edendamisse varajases lapsepõlves.

Ürituse kava ENG

Loe lähemalt

Parim noorteromaani arvustus selgunud

Esmaspäeval, 7. novembril kuulutas ajakiri Värske Rõhk tARTu poes välja juba neljandat korda toimunud kriitikakonkursi võitjad. Eesti Lastekirjanduse Keskus andis välja eripreemia parimale noorteromaani arvustusele, mille sai Niklas-Taaniel Schutting.

Eripreemia tõi Schuttingule vahedalt ja mõtteselgelt kirjutatud arvustus Merilin Paas-Loeza romaanist „Mida silmad ei näe”.

5. septembrist 25. oktoobrini toimunud võistlusele oodati osalema kuni 30-aastased autoreid, kes võisid arvustamiseks valida 2021. või 2022. aastal eesti keeles ilmunud luule-, proosa- või tõlketeose. Konkursile esitatud kriitikateksti pikkuseks oli 6000–10 000 tähemärki. Parimad arvustused avaldatakse ajakirjas Värske Rõhk.

Kriitikakonkursi ja -seminaride korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Loe lähemalt

Ellen Niit „Karud saavad aru“ (1967)

Hiljuti tähistatud kaisukaru 120. sünnipäev sundis riiulilt haarama üht armsat karuraamatut, mis ilmselt nii mõndagi meist läbi elu kandnud, lisaks armsale kaisukarule muidugi.

„Karud saavad aru“ (1967, kordustrükid 1971, 1972, 2010; illustreerinud Edgar Valter) on Ellen Niidu esimesi lasteluulekogusid. Sellest varem olid ilmunud vaid värsslood „Kuidas leiti nääripuu“ (1954) ja „Rongisõit“ (1957), mis hiljuti uue, Regina Lukk-Toompere piltidega väljaande sai, ning lühijutukogumik „Pille-Riini lood“ (1963). Niidu värssidele joonistas pildid tolleks ajaks juba aastakümne jagu raamatuillustratsiooniga tegelenud Edgari Valter. Niipea kui kogumiku värsse või mõne luuletuse sõnadele loodud laulu kuulen, hakkavad Valteri pildid justkui iseenesest silme ees jooksma. Kõik need vahvad elurõõmu ja -lusti täis põngerjad, kes elavad täisverelist lapseelu, kõik need emotsioonid naerust jonnini, mõtlikkusest hämmelduseni on Valteril ju nii ilmekalt esile toodud. Raamatus on vaatamisväärsuseks kujundatud isegi sisukord – iseloomulike minipiltidega märgistatud loendist leiab oma lemmikluuletuse üles ka see, kes veel lugeda ei oska.

„Karud saavad aru“ on ju mõeldud kõige tillemale lugejale ning mõtestab mudilase päeva argihetki: pesemist („Silmapesulaul“), riietumist („Riidessepanemise laul“, „Jussi suss“, „Abimees“), mänge-tegevusi („Kastaniloomad“, „Meie vahvad kosmonaudid oleme“) ja lõunauinakut („Ilus vaikne unetund“). Luulekogu dominandiks on aga kaisukaru, mis tõuseb lapsepõlve sümbol rolli. Juba kogumiku pealkirjaks on valitud tsitaat luuletusest „Eesel“, milles värvikalt võrreldakse mängukaru eesliga, kelle Eedi kappi panna unustab: „Oh, miks ta ei jätnud/ põrandale karu,/ karud saavad lapsest paremini aru./ Kisa tõstma karud/ põrandal ei hakka./ Kannatavad karud/ ja on päris vakka.“ Et karud siiski päris lükata-tõmmata ei ole, räägib luuletus „Kati karu“, milles tüdruk oma kaisuka hooletusse jätab, mistõttu karu Kati juurest lahkub. Nüüd on Kati kurb, ilma oma karuta on ta „justkui ilma aruta“. Kogu lõpuosas leiduv pikem luuletus „Karu-Pätsu sünnipäev“ näitab aga, kuidas üks armas mõmmik väärib vähemalt sama uhket sünnipäeva kui tema omanik.

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

November 2022. Tomi Kontio „Koer nimega Kass kohtab kassi“

Tomi Kontio (1966) on mitmekülgne ja Soomes vägagi hinnatud autor. Peamiselt on ta tuntud  küll kui luuletaja ja novellist, kuid on kirjutanud ka lastele ja noortele. Kontio esimene lasteraamat „Kevadel sai isa tiivad“ („Keväällä isä sai siivet“, 2000) põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos sai Soome mainekaima Finlandia Junior auhinna, mis innustas autorit ses vallas jätkama. Eesti keeles sai Kontiolt seni lugeda luulet (kogumikus „See sama soolane meri“ 2004, tlk Kalju Kruusa), fantaasialugu „Luugiga lehm“ („Lehmä, jonka kyljessä oli luukku“ 2006, ek 2009, tlk Kristiina Kass) ja pildiraamatut „Koer nimega Kass“ („Koira nimeltään Kissa“ 2015, ek 2021, tlk Jan Kaus). Kui kirjanik tänavu kevadel HeadRead festivalil käis, rääkis ta Kassi-nimelise koera sarja teistest osadest nii innustavalt, et saalitäis lapsi kuulas, suu lahti. Hiljem oli kuhjaga kurtjaid, et neljaosalisest seeriast on eestikeelsena kättesaadav vaid esimene raamat. Nüüd on näinud trükivalgust ka sarja teine teos „Koer nimega Kass kohtab kassi“ („Koira nimeltään Kissa tapaa kissan“ 2019, ek 2022) Jan Kausi suurepärases tõlkes.

Kass, Nugis ja kass

Raamatusarja peategelaseks on segavereline koerapoeg. Kuna kassid on iseseisvad, paneb hulkuv ema talle nimeks Kass. Ükskõik, kuidas Kass aga ka ei püüaks iseseisev olla, ikka tunneb ta end hoopis üksikuna. Kui koer jõuab Helsingisse ja tutvub eluheidikust mehega, kel nimeks Nugis, saab talle selgeks, et vahel tuleb võtta risk ja usaldada teisi, sest ainult nii saab leida sõpru, ainult nii ei ole ta üksildane.

Sarja teises osas on Nugis ja koer nimega Kass sadama lähedal merd, laevu ja kraanasid imetlemas, kui ühtäkki märkab Nugis kassi, väikest musta olendit, kes mööda laeva klappsilda alla sammub. Koer tõmbub esialgu turri, kuid Nugis suudab ta maha rahustada. Kui aga kass tuleb koera ja Nugisega kaasa, hakkab koer uuesti muretsema, kas tal on oma parima sõbra südames veel piisavalt palju ruumi, kui kass nende juurde jääbki. Kassi lugu koorub tasapisi ja selgub, et kuigi tal on olnud vahva olla sõltumatu maailmameredel seikleja, on temagi igatsenud kaaslasi, sõprust, armastust ja kaitset.

Ebavõrdsus ei jää ka lastele märkamata

Kontio Kassi-sarja raamatud näitavad suurepäraselt, kuidas lastekirjandus saab ümbritsevas maailmas toimuvaid keerukaid sotsioloogilisi protsesse noortele lugejatele ilmekalt ja lihtsalt selgitada. Igapäevaelus üha enam silma hakkav sotsiaalne kihistumine ja süvenev majanduslik ebavõrdsus ei jää ju lastelegi märkamata. Kuidas suhtuda inimestesse ja loomadesse, kes harrastavad täiesti teistsugust elustiili kui sina? Mida teha, kui puutud kokku kodutute hulkuritega? Kuidas neid abistada?  Kas nad üldse vajavad päästmist ja ühiskonna raamidesse paigutamist, või saab olla õnnelik ka siis, kui sa sotsiaalsetele standarditele ei vasta? Võivad ju ka teised hulkurid tõdeda nagu koer nimega Kasski: „Üheskoos kohtume pimeneva ja imelise õhtuga. Linna tuled hakkavad sirama. Taevas laskub meie juurde. Ja meil pole millestki puudu. Mitte kui millestki.“

Nii nagu sarja esimene osa, on ka teine raamat lihtsaks mudilasraamatuks maskeerunud sügav ja tihe, tugeva filosoofilise alatooniga teos, mis pakub lugemisrõõmu ja mõtlemisainet kindlasti ka täiskasvanuile. Seda muidugi juhul, kui suured inimesed end pildiraamatuvormist alavääristatuna ei tunne ja teost seetõttu kohe kõrvale ei heida. Vägagi nauditav on Kontio stiil, tema poeetiline väljendusviis ja tundeküllus ning tekstist kumav soomlaslik melanhoolia, mis on ühendatud teatava praktilise meelelaadiga. Kõik see üheskoos tekitab äärmiselt lummava lugemiselamuse.

Elu olulisimad tõed saab selgeks pildiraamatuist

Kindel on ka see, et koera-raamatud poleks pooltki need vaid sõnalise tekstina. Pildikeel mängib teoses vähemalt sama olulist rolli, eriti kuna visuaalselt on Kontio lugu tõlgendanud Soome üks mainekamaid illustraatoreid ja graafilisi disainereid Elina Warsta, kelle illustreeritud teosed on korduvalt valitud Soome kaunimate raamatute hulka. Nii koer nimega Kass kui tema kaaslane, mees nimega Nugis, on joonistatud ääretult sümpaatseteteks, et lausa kutsuvad endale kaasa elama, koos nendega rändama. Just pildikeeles tõuseb tegelaseks ka tegevuskoht, Helsingi linn, mis avaneb tegelikkuse tõetruu peegeldusena nii ehedalt, et paljastub linna essents, selle sügavam olemus.

Öeldakse, et tarkus ei asu mitte akadeemiliste õpingute tipus, vaid lasteaia liivakastis ning kõige olulisemad asjad eluks omandatakse just lasteaias. Seda ütlust võiks laiendada ka kirjandusele ning öelda – elu olulisimad tõed saab selgeks pildiraamatuid lugedes. Tomi Kontio ja Elina Warsta lood koerast, kel nimeks Kass, sobivad seda väidet tõestama suurepäraselt.

Illustreerinud Elina Warsta
Tõlkinud Jan Kaus
Päike ja Pilv, 2022
40 lk

Lastekirjanduse uurija Jaanika Palm

Loe lähemalt

PÖFF Shortsi lasteanimatsioonide programmis on tähtis sõprus ja koostöö

Lühifilmide ja animatsiooni festivali PÖFF Shortsi lasteanimatsioonide programmis on olulisel kohal sõprus ja koostöö. Filmid valis välja Eesti Lastekirjanduse Keskus ja need linastuvad kinos Artis ning Apollo Kino Coca-Cola Plazas.

„Lapse jaoks on nii pildiraamatu kui animafilmi puhul oluline, et ta saaks osa loost, mis teda puudutaks ja köidaks. Abstraktne väljendusviis kõnetab noort vaatajat või lugejate vähem ning just hea lugu on see, mis aitab filmi sõnumil lapseni jõuda. Seetõttu pidasime oma valikut tehes silmas, et kinos tervitaksid last tugevad ja selged lood,“ kõneles Eesti Lastekirjanduse Keskuse välissuhete juht Ulla Saar. „Valitud filmides tõusevad esile sõpruse, koostöö ja teineteise toetamise teemad, “ lisas ta.

Rahvusvahelisse lasteanima võistlusprogrammi valiti 13 filmi kümnest riigist. Programmi panid kokku Marju Kask, Ulla Saar ja Kadri Naanu Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Valiku hulgast leiame filme nii Prantsusmaa, Itaalia, Horvaatia kui ka Eesti tegijatelt. Pea kõiki filme näidatakse Baltimaades esmakordselt.

Maailima esilinastuse teeb Brunella De Cola animafilm „Kodust kaugel“ (Itaalia). Film kõneleb kauges Aafrika külas elavast poisist, kes saab posti teel ühe ainsa maagilise lumehelbekese, mis on pärit kaugest ja tundmatust paigast. Saadud sõnum muudab poisi elu ja kõrbekuumast Aafrika maastikust saab äkitselt midagi hoopis muud.

„Lasteanima programm väljendab mängulisust, rõõmu ning vaimustust, tuues esile siiraid tundeid, olgu autoriteks kas noored talendid või tunnustatud filmitegijad,“ lausus PÖFF Shortsi animaprogrammi juht Vassilis Kroustallis.

Laupäeval, 19. novembril kell 12.00–14.30 toimub festivali raames Eesti Lastekirjanduse Keskuses ka perehommik, milles osalejad saavad Animakooli toredate juhendajate käe all valmis meisterdada päris oma animafilmi.

PÖFF Shorts lasteanima võistlusprogramme näeb laupäeval, 19. novembril Apollo Kino Coca-Cola Plazas kell 15.15 ja pühapäeval 20. novembril kinos Artis kell 10.15 ja 11.30. Filmid linastuvad eestikeelse dublaažiga.

Rahvusvaheline lühifilmide ja animatsiooni festival PÖFF Shorts leiab aset 15.–23. novembrini 2022 Tallinnas ja Tartus.

PÖFF Shortsi võistlusprogrammid: https://shorts.poff.ee/filmid/
PÖFF Shorts kodulehekülg: http://shorts.poff.ee
PÖFFi kodulehekülg: www.poff.ee
Facebook: https://facebook.com/poffshorts/
Instagram: http://instagram.com/poffshorts

Ekraanitõmmis animafilmist „Giuseppe”

Loe lähemalt

Selgusid Paabeli Torn 2022 auhinna nominendid

Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakond on aastast 2004 andnud välja Paabeli Torni tõlkeauhinda parimale juturaamatule ja alates 2016. aastast ka parimale pildiraamatule. Selle auhinna eesmärgiks on tõsta esile head tõlkelastekirjandust ning väärtustada tõlkijate ja kirjastajate tööd. Hinnatakse nii algteose kunstilist väärtust kui tõlke kvaliteeti. Valik tehti teoste hulgast, mis on ilmunud 2021. aasta oktoobrist kuni 2022. aasta septembri lõpuni.


Juturaamatute kategooria nominendid on: 

  • Kimberly Brubaker Bradley „Õed hundid“, tõlkinud Katrin Kern, kirjastus Hea Lugu; 
  • J. K. Rowling „Jõulupõrsas“, tõlkinud Kaisa Kaer, krjastus Varrak;
  • Annet Schaap „Milla ja mere lapsed“, tõlkinud Kairi Look, kirjastus Eesti Raamat; 
  • Jurga Vilė „Siberi haiku“, tõlkinud Tiina Kattel, kirjastus Draakon&Kuu; 
  • Eugene Yelchin „Geenius laua all“, tõlkinud Eve Laur, kirjastus Pegasus.


Pildiraamatute kategooria nominendid on: 

  • Evelina Daciūtė „Õnn on rebane“ (ill Aušra Kiudulaitė), tõlkinud Tiina Kattel, kirjastus Päike ja Pilv; 
  • Christopher Denise „Öörüütel“ (autori illustratsioonid), tõlkinud Piret Orav, kirjastus Hea Lugu; 
  • Chris Naylor-Ballesteros „Kohver“ (autori illustratsioonid), tõlkinud Leelo Märjamaa, kirjastus Draakon&Kuu; 
  • Kate Read „Üks rebane“ (autori illustratsioonid), tõlkinud Marge Kask, kirjastus Julius Press;
  • Romana Romanõšõn „Sõda, mis muutis Rondot“ (tekst ja illustratsioonid Romana Romanõšõn ja Andri Lessiv), tõlkinud Ilona Martson, kirjastus Draakon&Kuu.

Raamatuid hindas žürii, koosseisus: Kadri Hinrikus, Jüri Kolk, Krista Kumberg, Helin
Puksand ja Kertu Sillaste. Laureaadid selguvad 24. novembril IBBY Eesti sügisõhtul Eesti
Lastekirjanduse Keskuses.

Lisainfo:
Krista Kumberg, žürii esinaine
krista@lib.haapsalu.ee
+372 59105502

Loe lähemalt

Koomiksinäitus „Kõige naljakam päev minu elus”

Eesti Lastekirjanduse Keskuse pööningul saab vaadata valikut keskuse korraldatud koomiksivõistlusele „Kõige naljakam päev minu elus” saadetud töödest.

Koomiksivõistlus kestis 29. aprillist kuni 31. maini 2022 ja kokku esitati žüriile hindamiseks 215 tööd.
Valikut nendest saavadki huvilised keskuse pööninguvitriinides imetleda.

Esimest ja teist kohta jäid võistlusel jagama Anna Pajula Tallinna Avatud Koolist ja Keity Lukken, kes esindas Rakvere Sotsiaalkeskuse Laste päevakeskust. Kolmanda koha sai Uku Armin Randalu Kaarli koolist. Lisaks esikolmikule on võimalik uudistada koomikseid veel 35 noorelt koomiksihuviliselt.

Näitust on võimalik uudistada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16 kuni 26. novembrini 2022.

Loe ka lastekirjanduse keskuse koomiksiringi kohta.

Diana Nachavylo koomiks

Loe lähemalt

Eesti lasteraamatud pälvisid rahvusvahelise tunnustuse

Münchenis asuv Rahvusvaheline Noorteraamatukogu annab igal aastal välja kataloogi „The White Ravens“, mis koondab infot maailma parimate laste- ja noorteraamatute kohta. Sel aastal jõudsid valikusse ka Eesti lasteraamatud „Lydia“ Kätlin Kaldmaalt ja Jaan Rõõmuselt ning „Kuhu lapsed said?“ Indrek Koffilt ja Elina Sildrelt.  

„The White Ravens“ kataloogi koostavad Rahvusvahelise noorteraamatukogu keelespetsialistid, kes valivad aasta jooksul üle kogu maailma ilmunud teoste hulgast välja tähelepanuväärseimad laste- ja noorteraamatud, mis väärivad laiemat vastuvõttu nende universaalse teema ja/või erakordse kunsti- ja kirjandusstiili ning kujunduse tõttu. Kataloog on abiks nii kirjastajatele tõlkeõiguste ostmisel-müümisel kui ka raamatukogutöötajatele uudiskirjanduse valimisel. Sel aastal koodab see infot 200 teose kohta, mis on pärit 53 riigist ja kirjutatud 37 keeles. Eesti lasteraamatutest märgiti ära kodumaalgi suure tähelepanu osaks saanud teosed, milleks olid  Kätlin Kaldmaa „Lydia“ (pildid Jaan Rõõmus, kirjastus Hunt 2021) ja Indrek Koffi „Kuhu lapsed said?“ (pildid Elina Sildre, kirjastus Härra Tee ja Proua Kohvi, 2021).

Lasteraamat „Lydia“ põhineb Lydia Koidula elulool. Kataloogi koostajate sõnul on nauditav viis, kuidas Kaldmaa on biograafilises tekstis kokku põiminud luuletused ja lood ühe kirjanduse suurkuju elust. Samuti märkisid nad ära Jaan Rõõmuse illustratsioonid, mis toovad teosesse mängulisust ning rõõmu. Raamatu autori Kätlin Kaldmaa sõnul on „Lydia“ jõudmine White Raveni kataloogi väga suur tunnustus nii raamatu tegijatele kui ka Eesti kultuurile: „Aitab see ju meie esimesel supertüdrukul ka laiemas maailmas kõlapinda leida. Lydia Koidula võib ju ometi täie õigusega seista Frida Kahlo kõrval. Loomulikult aitab see tutvustada ka Eesti kultuuri – on ju raamat Lydiast jõudnud juba ilmuda saksa keeles, kus Lydia lugu täiendavad ka Eesti ajalugu puudutavad lisad. Elagu Lydia!“
 
Indrek Koffi ja Elina Sildre lasteraamat „Kuhu lapsed said?“ jäi kataloogi koostajatele silma oskuslikult kasutatud nõudliku värsivormi tõttu, mis rõhutab nii rõõmu kui ka mängulisuse olulisust lapse maailmas. Elina Sildre hoolikalt valitud värvid ning läbitöötatud karakterid muudavad raamatu korraga moodsaks ning ajatuks. Kirjanik Indrek Koff ise leiab, et kuigi looduses on valge varese elu väga keeruline, teeb raamatuilmas ingliskeelse nimega loendisse White Ravens kuulumine talle suurt au: „Tohutult rõõmustav on seista ühes reas heade ja väga heade raamatutega kõikjalt maailmast – kusjuures selles reas on ühekorraga ju ainult kakssada raamatut!“ Koffi sõnul on „Kuhu lapsed said?” vastuvõtt on olnud väga soe nii võõrsil kui ka kodus. „Väga õnnelikuks teeb see, kui näen, et lapsed tunnevad ennast selles raamatus ära ja et täiskasvanuid paneb see kummaline lugu pisut järele mõtlema. Niimoodi õnnestub ehk ehitada jälle üks sillakene, mille kaudu lapsed ja vanemad üksteisele paremini ligi pääsevad,“ lisas kirjanik.

„The White Ravens“ kataloogi tutvustatakse igal aastal Frankfurdi ja Bologna raamatumessidel.


Varasemates kataloogides ära märgitud eesti autorite teoseid saab uudistada siit alalehelt.

2022. aasta kataloogi saab uudistada siit veebilehelt.

Loe lähemalt
logo-print

For more information or copyrights, please contact ulla.saar@elk.ee