2. aprillil, H. C. Anderseni sünniaastapäeval tähistame rahvusvahelist lasteraamatupäeva. Sel puhul on IBBY Küpros sektsioon läkitanud maailmale sõnumi “Külvake lugusid ja maailm puhkeb õide”. Sõnumi autoriks on Elena Perikleus ja seda illustreeriva plakati autoriks kunstnik Sandra Elephteriou. Sõnumi on uuskreeka keelest tõlkinud Kaarina Rein.
IBBY Eesti kuulutab sel puhul välja luule- ja joonistusvõistluse “Külvake lugusid ja maailm puhkeb õitsele”. Oodatud on sõnumist inspireeritud luuletused ja/või joonistused lastelt vanuses 7-12.
Fotod töödest palume saata 30. aprillini aadressil ibby.estonia@gmail.com, märkides ära autori nime, vanuse, kooli ja kontakti. Kõikidest töödest luuakse virtuaalne näitus IBBY Eesti FB lehel ja parimatele on auhinnaks kunstitöötuba koos kunstnik Viive Noorega mai lõpus Eesti Lastekirjanduse Keskuses.
Külvake lugusid ja maailm puhkeb õitsele
Elena Perikleus
Uuskreeka keelest tõlkinud Kaarina Rein
Ükskord ennemuistsel ajal sündis laps, kes soovis elada paremini kui muinasjuttude kangelased, kes elasid lihtsalt hästi.
Ta kasvas ja arenes. Ta luges ja muutus koos loetud raamatutega.
Temast sai Don Quijote ja ta sõdis tuuleveskitega.
Temast sai Alice ja ta äratas imed ellu.
Temast sai Robin Hood ja ta päästis metsad.
Temast sai hunt ja ta ajas kokku hundikarjad, kes ulusid Kuu poole.
Aastad möödusid, kuid maailm ei muutunud niimoodi, nagu laps oli igatsenud.
Tal läks siiski korda luua omaenda maailm. See asus ühes hoovis, kuhu oli rajatud aed. Sinna oli laps kokku toonud selle, mida ta armastas.
Läks veelgi aastaid mööda ja kuna laps sai lugedes üha targemaks, mõtles ta välja, kuidas oma soovi ellu viia.
Saabus sügis. Laps valmistas maa hästi ette ja pani sinna seemned idanema.
Tuli talv. Laps ootas, et valge lumevaip ära sulaks. Tema raamatutest kaaslased olid suurepärased ja ta ei kaotanud kannatust.
Kevadel tärkasid esimesed lehekesed. Tüved ja oksad kasvasid ning muutusid tugevamaks, pungad puhkesid. Hing täitus värvide ja lõhnadega.
Ja suvel? Paadid, purjekad, kuumaõhupallid, jalgrattad… Laps reisis kõikjale!
Ta oli juba veendunud, et vaid niimoodi saab ta maailma muuta.
Temast sai külvaja.
Imeliste lugude külvaja.
Ta puistas sõnu, lisas kujunditele jõudu, noppis võlukunsti, kastis kujutlusvõimet ning lood tärkasid ja kasvasid. Ja mis sai pärast? Laps kärpis armastuselt võrseid ja kinkis neist tehtud kimpe möödakäijatele.
Need olid rahu, lootuse, jõu ja võimatusse uskumise kimbud. Väikeste imede kimbud igaühele.
Iga kevade teisel aprillil puhkes maailm lapse külvatud lugudest õitsele.
Oh, ja lisaks jagati aianduse töötubades nii suurtele kui ka väikestele teadmisi sellest, kuidas seemned idanema panna.
Ning lapse aiast sai Lootuse Aed ning tema hoovist Imede Hoov, kus võlur oli alati kohal, et punaseid jutulõngu lahti harutada.
