2010. aasta rahvusvahelise lasteraamatupäeva sponsoriks on IBBY (Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu) Hispaania sektsioon.
Sõnumi autor on lastekirjanik ja filosoofiaõpetaja Eliacer Cansino (1954).
Plakati kunstnik on Noemí Villamuza (1971).
*******
Eliacer Cansino
Raamat ootab sind, leia ta üles!
Elas kord
üks tilluke paat,
kes ei osanud,
kes ei saanud,
merd sõita.
Möödus üks, kaks, kolm,
neli, viis, kuus nädalat
ja see tilluke paat
ja see tilluke paat
läks merele.
Mängima ja laulma õpitakse varem kui lugema. Laulsin koos ümbruskonna lastega seda laulu juba ammu enne seda, kui keegi meist lugeda oskas. Võtsime tänaval ringi ja laulsime suviste ritsikate sirinaga võisteldes ikka ja jälle sellest, kuidas tilluke paat ei suutnud seilata.
Vahel voltisime paberlaevukesi ja lasime neid lompidesse, kus laevukesed uppusid enne kaldale jõudmist.
Minagi olin väike laev, ankrus oma kodukvartali tänavatel. Veetsin õhtupoolikuid katuseterrassil, vaadates päikest läände loojumas ning aimasin kaugel – ma ei teadnud, kas kaugel ruumi mõttes või kaugel südamest – imelist maailma, mis jäi mu vaatepiirist väljapoole.
Kodus riidekapis karpide taga oli üks väike raamat, mis samuti ei suutnud purjetada, sest keegi ei lugenud seda. Kui tihti käisin mööda, ilma et mul oleks selle olemasolust aimugi olnud. Paberlaevuke mudas kinni, üksildane raamat peidus riiulil pappkarpide taga.
Ühel päeval kapist midagi otsides puutus mu käsi vastu raamatuselga. Kui oleksin raamat, kirjeldaksin seda nii: „Ühel päeval paitas mu kaant lapse käsi ning tundsin oma purjesid paisuvat ja läksin merele“.
Mäherdune üllatus, kui mu silmad lõpuks seda raamatut nägid! See oli väike, punaste kaantega ja kuldse ornamendiga. Avasin selle ootusärevalt nagu inimene, kes leiab aardekirstu ja ihkab näha selle sisu. Ma ei pidanud pettuma. Niipea kui lugema hakkasin, mõistsin, et ees ootab seiklus: kangelase vaprus, head ja pahad tegelased, illustratsioonid tekstiga lehekülje allosas, mida ma ikka ja jälle vaatasin, oht, üllatused… See kõik viis mind põnevasse ja tundmatusse maailma.
Nii avastasingi, et minu kodust eemal on jõgi ja jõe taga on meri, kus on ankru hiivamist ootamas üks laev. Esimene, mille pardale astusin, oli Hispaniola, kuid samahästi oleks see võinud olla Nautilus, Rocinante, Sindbadi laev või Huckleberry parv… Need laevad on ikka ja alati ootel, et mõne lapse silmad nende purjesid paisutaksid ja nad merele läkitaksid.
Niisiis… mis sa enam ootad, siruta käsi ja võta raamat, ava ja loe: avastad, et nagu mu lapsepõlvelaulus, õpib ka kõige väiksem laev varsti seilama.
Tõlge: IBBY Eesti osakond
