2. aprillil tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY Venemaa sektsioon on saatnud selleks puhuks maailma lastele sõnumi pealkirjaga „Kasva koos raamatuga”. Sõnumi kirjutas lastekirjanik ja ajakirjanik Sergei Mahhotin (1953), plakati autoriks on illustraator ja graafik Mihhail Fjodorov (1941).
Kasva koos raamatuga
Sergei Mahhotin
Varases lapsepõlves meeldis mulle klotsidest ja muudest leludest majakesi ehitada. Katuse aset täitis tihtilugu raamat, laste oma, piltidega. Lasin unistustes endal sellesse majja pugeda, tikutoosivoodisse heita ja kord pilvi, kord tähistaevast vaadata – olenevalt sellest, milline pilt enam meeldis.
Nii järgisin teadvustamatult iga lapse elus olulist reeglit, püüdsin luua hubast ja ohutut elukeskkonda. Ja lasteraamat aitas sellele väga kaasa.
Siis kasvasin, õppisin lugema, ja raamat polnud minu kujutluses enam katuse, vaid liblika moodi. Või isegi linnu. Raamatulehed meenutasid tiibu ja sahisesid. Paistis, et aknalaual lebav raamat suundub kohe-kohe tundmatusse kaugusesse. Võtsin selle kätte, hakkasin lugema, ja raamat rahunes maha. Siirdusin raamatu seltsis teistesse maadesse ja maailmadesse, avardades oma kujutlusvõime piire.
Milline rõõm on hoida käes uut raamatut! Veel sa ei tea, millest seal juttu on. Hoidud kiusatusest avada viimane lehekülg. Ja kui hästi see lõhnab! Seda lõhna ei saa jagada koostisosadeks: trükivärv, liim … Ei, see on nimelt raamatu lõhn, erutav, kordumatu. Mõned lehed on otsast kokku kleepunud, nagu poleks raamat veel ärganud. Ta ärkab, kui sa seda loed.
Sa kasvad suuremaks, maailm su ümber muutub keerukamaks. Sünnivad küsimused, millele ka iga täiskasvanu pole valmis vastama. Aga nii väga oleks vaja jagada kellegagi oma kahtlusi ja saladusi. Ja siin tuleb taas appi raamat. Küllap tabavad paljud ennast mõttelt: see on kirjutatud minust! Ja lemmiktegelane osutub ühtäkki sinuga sarnaseks. Tal on samad mured ja ta saab neist auga jagu. Aga mõni tegelane pole üldse sinu moodi, kuid sa soovid nii väga teda matkida, olla sama julge ja nutikas.
Kui mõni poiss või tüdruk teatab „Ma ei salli lugemist!“, teeb see mulle nalja. Kuna ma ei usu neid lapsi. Nad ju söövad jäätist, mängivad mänge, vahivad põnevaid filme. Teisisõnu, armastavad nautida. Aga lugemine pole ju üksnes töö, tundekasvatus, kujutlusvõime või isegi iseenda isiksuse arendamine, vaid ennekõike ikkagi suur nauding.
Nimelt selle jaoks lastekirjanikud oma raamatuid kirjutavadki!
Vene keelest tõlkinud Ilona Martson
