Täpsemalt: Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhind, lastekirjandus.
Kasutatud ka nimetusi: Eesti kirjanduse aastaauhind, Smuuli preemia, Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia jt.
Preemia asutati 1970. aastal ning kandis 1971. aastast nimetust Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1990. aastate algul traditsioon katkes. Alates 1995. aastast annab preemiat välja Eesti Kultuurkapital kirjanduse sihtkapitali aastapreemia nime all. Preemiad määratakse igal aastal eelmisel kalendriaastal esmakordselt ilmunud parimale teosele igas kirjandusliigis (proosa, luule, esseistika, vabaauhind, näitekirjandus, ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde, ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde, mõttekirjanduse tõlkeauhind, lastekirjandus, venekeelse autori kirjandusauhind ja artikliauhind).
Lastekirjanduse aastaauhinna nominendid 2000–2023
Laureaadid:
| 2023 - Anti Saar "Kuidas istuda, kuidas astuda" (2023) |
| 2022 - Kadri Kiho "Endel ja Kati" (2022) |
| 2021 – Kätlin Kaldmaa. „Lydia" (2021) |
| 2020 – Juhani Püttsepp. „On kuu kui kuldne laev“ (2020) |
| 2019 – Jaanus Vaiksoo. „King nr 39“ (2019) |
| 2018 – Andrus Kivirähk. „Tilda ja tolmuingel“ (2018) |
| 2017 – Leelo Tungal. „Halloo!“ (2017) |
| 2016 – Aino Pervik. „Hädaoru kuningas” (2016) |
| 2015 – Piret Raud. „Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtamatust Akslistˮ (2015) |
| 2014 – Contra. „Kõik on kõige targemad” (2014) |
| 2013 – Anti Saar. „Kuidas meil asjad käivad” (2013) |
| 2012 – Jaanus Vaiksoo. „Supipotikarneval” (2012) |
| 2011 – Ilmar Tomusk. „Volli vanad vigurid” (2011) |
| 2010 – Kristiina Kass. „Nõianeiu Nöbinina” (2010) |
| 2009 – Mika Keränen. „Peidetud hõbedane aardelaegas” (2009) |
| 2008 – Piret Raud. „Printsess Luluu ja härra Kere” (2008) |
| 2007 – Ilmar Trull. „Järvevaht ja joogivesi” (2007) |
| 2006 – Peeter Sauter. „Laiskade laste raamat” (2006) |
| 2005 – Piret Raud. „Sanna ja salakütid” (2005) |
| 2004 – Jaan Rannap. „Nelja nimega koer” (2004) |
| 2003 – Katrin Reimus. „Haldjatants” (2003) |
| 2002 – Heino Kiik. „Kuresaapad” (2002) |
| 2001 – Aino Pervik. Paula-sarja raamatud (2001) |
| 2000 – Valeria Ränik. „Ülejõel, Kassilaiu pealinnas” (2000) |
| 1999 – Ellen Niit. „Ühel viivul vikervalgel” (1999) |
| 1998 – Ilmar Trull. „Lõbusad luuletused” (1998) |
| 1997 – Leelo Tungal, Karel Korp. „Kollitame! Kummitame!” (1997) |
| 1996 – Tiia Toomet. „Kaltsutitt ja puuhobune” (1996) |
| 1995 – Peeter Ernits. „Ei või olla! ” (1994) |
| 1994 – Edgar Valter. „Pokuraamat” (1994) |
| 1993 – Aino Pervik. „Kallis härra Q” (1992), „Sookoll ja sisalik” (näidend) (Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia) |
| 1991 – 1992 – preemiat välja ei antud |
| 1990 – „Eesti ajalugu. Muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni: konspektiivne õppematerjal keskkoolile." 1.-2. osa (1989) |
| 1989 – Mari Saat. „Mina ise” (1988) |
| 1988 – Heino Väli. „Naga” (1987) |
| 1987 – Mihkel Mutt. „Näärivana” (1986) |
| 1986 – Harri Jõgisalu. „Maaleib” (1985) |
| 1985 – Viktor Masing. „Sinasõprus tammega” (1984) |
| 1984 – Heljo Mänd. „Väikesed võililled” (1983) |
| 1983 – Hando Runnel. „Mõtelda on mõnus” (1982) |
| 1982 – Harri Jõgisalu. „Kärp” (1981) |
| 1981 – preemiat välja ei antud |
| 1980 – Eno Raud. „Jälle need naksitrallid. Esimene raamat” (1979) |
| 1979 – Asta Põldmäe. „Mitmekesi maateral” (1978) |
| 1978 – Ellen Niit. „Triinu ja Taavi uued ja vanad lood” (1977) |
| 1977 – Viivi Luik. „Leopold aitab linnameest” (1976) |
| 1976 – Aino Pervik. „Kunksmoor ja kapten Trumm” (1975) |
| 1975 – Holger Pukk. „Mida te teate Oskarist?” (1974) |
| 1974 – Iko Maran. „Londiste, õige nimega Vant” (1973) |
| 1973 – Vladimir Beekman. „Raua-Roobert” (1972) |
| 1972 – Jaan Rannap. „Jefreitor Jõmm” (1971) |
| 1971 – Ellen Niit. „Lahtiste uste päev” (1970) |
| 1970 – Eno Raud. „Huviline filmikaamera” (1969) ja „Lugu lendavate taldrikutega” (1969) |
