Järve kiri

Keset sügavat metsa elas järv. Ja kuigi ta elas imekenas kohas ning päeval tiirlesid ta kohal liblikad ja kiilid, oli järv nukker. Ta nimelt igatses. Igatses meeletult merd. Ühel päeval kukkus aga järve tühi pudel, just selle kõige suurema igatsuse sisse. „Tahaksin, et meri teaks, et ma ta peale mõtlen. Et ta teaks, et ma soovin talle head,“ kurtis järv pudelile. „Kirjuta talle“, soovitas pudel seepeale, „viin su kirja meeleldi kohale.“ Järv võttiski pudeli nõu kuulda ja asus oma igatsust kirja panema.