Lugu hiirest, kellel polnud kelku

Ühel pimedal ja külmal talveööl sajab metsa maha kohev valge lumi. Loomalapsed ei suuda oma õnne uskuda. Ruttu tõmbavad nad käpikud kätte ja mütsid pähe, haaravad kelgud kaasa ning kiirustavad suurele mäele. Ainult väike hiireke ei kiirusta, sest tal ei ole kelku. Vaikselt longib ta sõpradele järele. Mäe jalamil kohtab hiireke vana kilpkonna, kes lubab hiirekese soovi täita, kui see aitab tal mäe otsa ronida. Raske on see mäkketõus, sest kilpkonn on väga vana.