Ülevaade Eesti rahvaraamatukogude lasteteenindusest 2009. aastal
Nelli Orgmaa, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja
2009. a lasteraamatukogude töö märksõnadeks olid:
- Edgar Valter
- töö väikelastega
- koostöö
Edgar Valteri sünniaastapäeva tähistasid kõik lastega tegelevad raamatukogud.
Toimus hulgaliselt raamatunäitusi ja -väljapanekuid, vestlusi ning muid kirjandusüritusi. Korraldati Edgar Valteri päevi, kuid ning mitmesuguseid pikemalt kestnud ürituste sarju. Traditsiooniks saanud ettelugemispäeva teemaks oli „Loeme Edgar Valterit”. Lapsed viidi preemiareisile Pokumaale (Rapla), Pärnus toimunud üritusel oli külaliseks Külli Lepik Pokumaa Sihtasutusest. Paide igakevadine õueüritus Vallimäel oli pühendatud Edgar Valterile, Saaremaal toimus maakondlik viktoriin, Tallinnas laste joonistuste võistlus, Tartumaal E. Valterile pühendatud lasteraamatupäev, Harjumaal fotokonkurss „Kohalikud Pokud”.
Osavõturohke oli Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud Edgar Valteri tegelaste maskide konkurss. Parimatest töödest pandi kokku rändnäitus.
Kõigil huvilistel oli võimalus osaleda 21. septembril Rahvusraamatukogus toimunud Edgar Valteri päeval. Teiste hulgas esinesid seal ettekannetega Krista Kumberg (Läänemaa) ja Helle Laanpere (Võru).
Töö väikelastega on raamatukogudes tõusuteel. Väikelastest lugejate arv kasvas, samuti külastuste ja laenutuste arv. Seoses sellega on vaja osta rohkem väikelaste raamatuid, kuid samas lagunenud ja kõlbmatuks muutunud raamatud maha kanda. Paratamatult igasugused vigurraamatud, ruumilised- ja pappraamatud lagunevad rohkem.
Eelkooliealistele laenatud raamatute arv oli tegelikult suurem, kui statistika näitas, sest mõnikord laenutasid ema või isa lapse raamatud oma nimele.
Väikelastele korraldati ettelugemisi, muinasjututunde ja muid üritusi, raamatukogudes on mugavad mudilasnurgad (Võru, Lääne-Virumaa).
Perepäevad toimusid Kosel ja Kohtla-Järvel, noorperede „Teisipäevaklubi” ja „Põnnipäev” Haapsalus, pisipõnni pooltund Viljandis, „Karude jututuba” Pärnus, mudilaste jutulaupäevad Võrus. Tallinnas töötas „Mudilastekool” 1-1,5-aastastele, mudilaste kevadpidu koos vanematega, tehti koostööd Beebide Loovustoaga. Beebikool töötas Jõhvis, Põnnila Mängumaa beebikooli üritused toimusid Pärnu raamatukogu lugemissaalis.
Töö väikelastega nõuab raamatukogutöötajalt peaaegu uude ametisse astumist – töö nõuab väga entusiastlikku inimest või selleks koolitatud inimest.
Koostöö erinevate partneritega on raamatukogudele väga tähtis.
Koostöö koolidega oli väga hea, eriti algklassidega. Nii ürituste korraldamisel kui lugemisprojektide koostamisel on välja kujunenud igal raamatukogul oma koostöökoolid. Kooliraamatukogudega küll ühist komplekteerimist ei toimunud, kuid ühise arvutiprogrammi (Võru, Jõgeva) kaudu on hea teada, mis teises raamatukogus on ning lugejatele nõu anda, samuti võlglasele meeldetuletus teha. Mõned aastad tagasi palusid raamatukogutöötajad tihti õpetajate abi võlglastelt raamatute tagasi saamiseks, praegu aga on kõige tõhusam lugejale (või vanematele) helistamine. Kindlasti on võlgnevusi vähem tänu viivise võtmisele (lastelt ei võta viivist Võru).
Kohustuslik kirjandus oli, on ja jääb probleemiks – terve(te)le klassi(de)le ei jätku korraga raamatuid. Õnneks on ilmunud mõned kordustrükid, mis aitavad järjekordi vähendada.
Koostöö lasteaedadega oli samuti väga hea. Loomulikult oleneb see palju kasvataja enda raamatukogusõbralikkusest. Hästi palju on raamatukogusid, kuhu kasvatajad tulevad rühmaga, et juttu kuulata, raamatuid vaadata või raamatukogus mingist üritusest osa saada. Et lasteaialapsele raamatulaenutus lähemale viia, avati Võrus väliteeninduspunkt lasteaias.
Tihe suhtlemine toimus noortekeskuste- ja huvikeskustega.
Heaks koostööpartneriks oli ajakirjandus – kohalikud ajalehed, maakonnalehed kajastasid raamatukogude töid ja tegemisi. Lääne-Virumaa raamatukogul oli võimalus teha koostööd kohaliku Viru Raadioga, samuti Rakvere Teatriga. Saaremaa raamatukogu näitus „Nõukogude kool” jõudis Eesti Televisiooni uudistesse.
Koostöös ERÜ-ga toimub igal aastal lasteraamatukoguhoidjate päev, 2009. a anti välja „Aasta lasteraamatukoguhoidja” auhind, mille sai Anne Kõrge.
Kõige tõhusam raamatukogudevaheline koostöö toimus lasteraamatukogude ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahel. Lastekirjanduse Keskus organiseeris viktoriini „No mis elu see on… ilma raamatuta!”, milles osalesid maakondade parimad. Edgar Valteri tegelaste maskikonkursile olid kaasatud kogu vabariigi lapsed, sellele järgnenud näituse võisid lasteraamatukogud oma raamatukokku tellida. Mitmed lasteraamatukogud kasutasid Lastekirjanduse Keskuse kunstieksperdi Viive Noore abi näituste korraldamisel.
Lasteraamatukogudel on väga palju erinevaid koostööpartnereid. See oleneb suuresti kohalikest oludest ja kohalikest asutustest. Keegi ei kogenud tõrjuvat hoiakut ega hoolimatut suhtumist.
Lugejad, külastused, laenutused
|
Lugejad |
Külastused |
Laenutused |
||||
|
2008 |
2009 |
2008 |
2009 |
2008 |
2009 |
|
| Tallinn |
12779 |
13243 |
180 078 |
182 899 |
152 150 |
166 287 |
| Harjumaa |
10160 |
10428 |
199 477 |
212 469 |
137 067 |
153 234 |
| Hiiumaa |
1055 |
1067 |
25 633 |
26 141 |
13 804 |
16 017 |
| Ida-Virumaa |
10 376 |
10 362 |
160 643 |
167 641 |
174 723 |
189 788 |
| Jõgevamaa |
3899 |
3843 |
70 807 |
73 107 |
76 564 |
76 622 |
| Järvamaa |
3153 |
3250 |
55 601 |
60 552 |
42 757 |
45 409 |
| Läänemaa |
2359 |
2599 |
39 188 |
46 825 |
36 838 |
42 003 |
| Lääne-Virumaa |
6425 |
6004 |
120 438 |
124 272 |
104 314 |
103 003 |
| Põlvamaa |
3589 |
3449 |
82 421 |
77 765 |
61 411 |
64 279 |
| Pärnumaa |
7506 |
7555 |
93 795 |
102 422 |
91 778 |
105 982 |
| Raplamaa |
3672 |
3708 |
71576 |
76 578 |
51 198 |
54 752 |
| Saaremaa |
3550 |
3524 |
68 387 |
62 684 |
43 528 |
44 591 |
| Tartumaa |
12 595 |
12 669 |
232 852 |
243 107 |
206 251 |
203 551 |
| Valgamaa |
3027 |
2838 |
52 935 |
50 791 |
69 282 |
60 908 |
| Viljandimaa |
5459 |
5103 |
108632 |
101152 |
67533 |
69988 |
| Võrumaa |
4012 |
4191 |
64523 |
71092 |
80065 |
84522 |
|
93 616 |
93 833 |
1 626 986 |
1 679 497 |
1409263 |
1480936 |
|
Lugejate arvu suur langus toimus 4-5 aastat tagasi, peapõhjuseks laste arvu langus maal ja väikestes linnades. Praeguseks on nii lugejate kui ka laenutuste ja külastuste arv stabiliseerunud.
Koolitus
Lugejakoolituse üks osa oli individuaalkoolitus, mis toimus enamasti uue lugeja registreerimisel ning tähendas raamatukogu tööprogrammi tutvustamist. Statistkasse registreeritakse koolitus, mis kestab vähemalt 15 minutit, kuid selline vestlus lugejaga kestis tihtipeale vähem ning jäigi kirja panemata.
Grupikoolituse suure osa moodustavad ühele klassile raamatukogu tutvustamine, raamatukogu kodulehe tutvustamine, RIKSWEB-i ja veebikataloogide tutvustamine.
Raamatukogutöötajate koolitusest osavõtt sõltus väga palju rahast. Väikestel raamatukogudel (külaraamatukogud) oli ka see probleem, et koolituse päevaks tuleb raamatukogu kinni panna.
Lasteraamatukogutöötajatele väga meeldis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia. Rahvusvaheline muinasjutukonverents „Muinasjutuvägi” toimus Haapsalus, algupärase lastekirjanduse päev Tartus. Eesti Lastekirjanduse Keskus organiseeris õpipäeva, lastekirjanduse aastakoosoleku ja eesti lastekirjanduse päeva. Aktiivselt võeti osa kohalikest koolitustest ning maakondlikest seminaridest.
Koolitustel soovitakse kuulda loenguid sellest, kuidas töötada väikelastega, kuidas suhelda hüperaktiivsete ja käitumishäiretega lastega.
Komplekteerimine, fond
Raamatukogu fondi olukord sõltus väga palju eelarvest. Raamatute ostmisel tuli küll raha lugeda, kuid midagi väga vajalikku ostmata ei jäänud. Komplekteerimisel tuli väga valida, osta üks eksemplar, kasutada järelkomplekteerimist, jälgida sooduspakkumisi.
Mahakantud raamatud läksid enamasti raamatulaadale (tasuta või müüki). Raamatulaat toimus Läänemaal, Lääne-Virumaal, Põltsamaal. Koigis toimus raamatulaat „Hei hopsti! Kõik laadale!”, Tallinnas eesti kirjanduse sügislaat.
Üritused
Ürituste korraldamisel on oluline atraktiivsus, seikluslikkus, võimalus lapsel ise midagi teha. Hea oleks spetsiaalse koolitusega inimene (Viljandis on).
Vabariiklikud üritused olid:
- Viktoriin „No mis elu see on… ilma raamatuta!
- Edgar Valteri tegelaste maskide konkurss ja rändnäitus
- Ettelugemispäev 20. oktoobril „Loeme Edgar Valterit“
- Etluskonkurss „Ellen Niiduga Midrimaal” Tapal
- Kirjandusfestivali Prima Vista lasteprogramm Tartus
Kohtumised kirjanikega olid üsna populaarsed üritused. Enam esinema kutsutud kirjanikud olid Siiri Laidla, Ketlin Priilinn, Kerttu Soans, Leelo Tungal, Jaanus Vaiksoo, Kätlin Vainola, Aidi Vallik ja Heiki Vilep.
Näituste enamuse moodustasid raamatunäitused ja -väljapanekud. Lastele aga meeldivad näitused oma töödest (Rakvere, Tapa, Narva, Pärnu). Pärnus toimus näitus „100 mängukaru 100-aastases raamatukogus” (230 karu), Võrus keskaegsete kostüümide näitus koos raamatunäitusega, Harjumaal fotonäitus „Kohalikud Pokud”. Kundas pildistati raamatukogu, fotodest tehti näitus „Minu raamatukogu”. Fotonäitused laste üritustest olid Lääne-Virumaal, Põltsamaal, Võrus, fotokonkurss ja fotonäitus „Lugemise mõnu” Rakveres. Tallinna KRK-s oli välja pandud fotonäitus „Lähme kõlgutame Tallinna kohal jalgu”, iga pildi juurde kuulus ka sobiv luuletus.
Projektid
Ulatuslikud suvelugemise projektid on juba traditsiooniks saanud mitmes raamatukogus (Tallinn, Põltsamaa, Valga).
Tallinna Varjuteatri projekti raames toimus mitmeid üritusi – Valmid varjuteatris, Muinasjutud varjuteatris jt.
Tallinnas saab iga 1. klassi astuja Ülle Kütseni raamatu „Väike puu ja rändur kuu”.
Rakvere kolme õnnestunud rahataotluse tulemus oli originaalne nukukomplekt.
Muud üritused
Lasteraamatukogudes korraldati väga palju ja väga erinevaid üritusi. Nimetamata ei saa jätta öölugemisi – Keilas toimus öölugemine, Saaremaal Halloweeni öö kella 23.00-ni, Lastekirjanduse Keskuses Teadlaste öö raames Aabitsaöö.
Tähelepanu äratas ka „elavate raamatute” laenutamine Tallinnas – nn. elav raamat vestles lugejaga 20 minutit.
Tallinnas organiseeriti kirjanduslikke jalutuskäike, tutvustati Katarina Jeed (raamatubuss sai 1-aastaseks).
Toredat tööd teeb Võrukaela näitering Võrus.
Ürituste toimumise kohta on vastakad arvamused : ühed arvavad, et võimalikult palju peab raamatukogu minema kooli ja üldse majast välja, teised jälle, et võimalikult palju peab toimuma raamatukogus. Õigus on kõigil, tuleb toimida nii kuidas kohapeal kõige parem.
Kokkuvõtteks
- Aruannetest õhkub positiivsust ja rõõmsat meelt. Raamatukogutöötajad teevad oma tööd rõõmu ja lustiga.
- Oma kodukohas on lasteraamatukoguhoidja tuntud ja hinnatud oma ala spetsialist.
- Järgmisse aastasse minnakse optimistlike meeleoludega.
