fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Eesti rahvaraamatukogude lasteteenindusest – 2009

Ülevaade Eesti rahvaraamatukogude lasteteenindusest 2009. aastal

Nelli Orgmaa, Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja

2009. a lasteraamatukogude töö märksõnadeks olid:

  • Edgar Valter
  • töö väikelastega
  • koostöö

Edgar Valteri sünniaastapäeva tähistasid kõik lastega tegelevad raamatukogud.

Toimus hulgaliselt  raamatunäitusi ja -väljapanekuid, vestlusi ning muid kirjandusüritusi. Korraldati Edgar Valteri päevi, kuid ning mitmesuguseid pikemalt kestnud ürituste sarju.   Traditsiooniks saanud ettelugemispäeva teemaks oli „Loeme Edgar Valterit”. Lapsed viidi preemiareisile Pokumaale (Rapla), Pärnus toimunud üritusel oli külaliseks Külli Lepik Pokumaa Sihtasutusest. Paide igakevadine õueüritus Vallimäel oli pühendatud Edgar Valterile, Saaremaal toimus maakondlik viktoriin, Tallinnas laste joonistuste võistlus, Tartumaal E. Valterile pühendatud lasteraamatupäev, Harjumaal fotokonkurss „Kohalikud Pokud”.

Osavõturohke oli Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud Edgar Valteri tegelaste maskide konkurss. Parimatest töödest pandi kokku rändnäitus.

Kõigil huvilistel oli võimalus osaleda 21. septembril Rahvusraamatukogus toimunud Edgar Valteri päeval. Teiste hulgas esinesid seal ettekannetega Krista Kumberg (Läänemaa) ja Helle Laanpere (Võru).

 

Töö väikelastega on raamatukogudes tõusuteel. Väikelastest lugejate arv kasvas, samuti külastuste ja laenutuste arv. Seoses sellega on vaja osta rohkem väikelaste raamatuid, kuid samas lagunenud ja kõlbmatuks muutunud raamatud maha kanda. Paratamatult igasugused vigurraamatud, ruumilised- ja pappraamatud lagunevad rohkem.

Eelkooliealistele laenatud raamatute arv oli tegelikult suurem, kui statistika näitas, sest mõnikord laenutasid ema või isa lapse raamatud oma nimele.

Väikelastele korraldati ettelugemisi, muinasjututunde ja muid üritusi, raamatukogudes on mugavad mudilasnurgad (Võru, Lääne-Virumaa).

Perepäevad toimusid Kosel ja Kohtla-Järvel, noorperede „Teisipäevaklubi” ja „Põnnipäev” Haapsalus, pisipõnni pooltund Viljandis, „Karude jututuba” Pärnus, mudilaste jutulaupäevad Võrus. Tallinnas töötas „Mudilastekool” 1-1,5-aastastele, mudilaste kevadpidu koos vanematega, tehti koostööd Beebide Loovustoaga. Beebikool töötas Jõhvis, Põnnila Mängumaa beebikooli üritused toimusid Pärnu raamatukogu lugemissaalis.

Töö väikelastega nõuab raamatukogutöötajalt peaaegu uude ametisse astumist – töö nõuab väga entusiastlikku inimest või selleks koolitatud inimest.

 

Koostöö erinevate partneritega on raamatukogudele väga tähtis.

Koostöö koolidega oli väga hea, eriti algklassidega. Nii ürituste korraldamisel kui lugemisprojektide koostamisel on välja kujunenud igal raamatukogul oma koostöökoolid. Kooliraamatukogudega küll ühist komplekteerimist ei toimunud, kuid ühise arvutiprogrammi (Võru, Jõgeva) kaudu on hea teada, mis teises raamatukogus on ning lugejatele nõu anda, samuti võlglasele meeldetuletus teha. Mõned aastad tagasi palusid raamatukogutöötajad tihti õpetajate abi võlglastelt raamatute tagasi saamiseks, praegu aga on kõige tõhusam lugejale (või vanematele) helistamine. Kindlasti on võlgnevusi vähem tänu viivise võtmisele (lastelt ei võta viivist Võru).

Kohustuslik kirjandus oli, on ja jääb probleemiks – terve(te)le klassi(de)le ei jätku korraga raamatuid. Õnneks on ilmunud mõned kordustrükid, mis aitavad järjekordi vähendada.

Koostöö lasteaedadega oli samuti väga hea. Loomulikult oleneb see palju kasvataja enda raamatukogusõbralikkusest. Hästi palju on raamatukogusid, kuhu kasvatajad tulevad rühmaga, et juttu kuulata, raamatuid vaadata või raamatukogus mingist üritusest osa saada. Et lasteaialapsele raamatulaenutus lähemale viia, avati Võrus väliteeninduspunkt lasteaias.

Tihe suhtlemine toimus noortekeskuste- ja huvikeskustega.

Heaks koostööpartneriks oli ajakirjandus – kohalikud ajalehed, maakonnalehed kajastasid raamatukogude töid ja tegemisi. Lääne-Virumaa raamatukogul oli võimalus teha koostööd kohaliku Viru Raadioga, samuti Rakvere Teatriga. Saaremaa raamatukogu näitus „Nõukogude kool” jõudis Eesti Televisiooni uudistesse.

Koostöös ERÜ-ga toimub igal aastal lasteraamatukoguhoidjate päev, 2009. a anti välja „Aasta lasteraamatukoguhoidja” auhind, mille sai Anne Kõrge.

Kõige tõhusam raamatukogudevaheline koostöö toimus lasteraamatukogude ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahel. Lastekirjanduse Keskus organiseeris viktoriini „No mis elu see on… ilma raamatuta!”, milles osalesid maakondade parimad. Edgar Valteri tegelaste maskikonkursile olid kaasatud kogu vabariigi lapsed, sellele järgnenud näituse võisid lasteraamatukogud oma raamatukokku tellida. Mitmed lasteraamatukogud kasutasid Lastekirjanduse Keskuse kunstieksperdi Viive Noore abi näituste korraldamisel.

Lasteraamatukogudel on väga palju erinevaid koostööpartnereid. See oleneb suuresti kohalikest oludest ja kohalikest asutustest. Keegi ei kogenud tõrjuvat hoiakut ega hoolimatut suhtumist.

Lugejad, külastused, laenutused

 

Lugejad

Külastused

Laenutused

 

2008

2009

2008

2009

2008

2009

Tallinn

12779

13243

180 078

182 899

152 150

166 287

Harjumaa

10160

10428

199 477

212 469

137 067

153 234

Hiiumaa

1055

1067

25 633

26 141

13 804

16 017

Ida-Virumaa

10 376

10 362

160 643

167 641

174 723

189 788

Jõgevamaa

3899

3843

70 807

73 107

76 564

76 622

Järvamaa

3153

3250

55 601

60 552

42 757

45 409

Läänemaa

2359

2599

39 188

46 825

36 838

42 003

Lääne-Virumaa

6425

6004

120 438

124 272

104 314

103 003

Põlvamaa

3589

3449

82 421

77 765

61 411

64 279

Pärnumaa

7506

7555

93 795

102 422

91 778

105 982

Raplamaa

3672

3708

71576

76 578

51 198

54 752

Saaremaa

3550

3524

68 387

62 684

43 528

44 591

Tartumaa

12 595

12 669

232 852

243 107

206 251

203 551

Valgamaa

3027

2838

52 935

50 791

69 282

60 908

Viljandimaa

5459

5103

108632

101152

67533

69988

Võrumaa

4012

4191

64523

71092

80065

84522

93 616

93 833

1 626 986

1 679 497

1409263

1480936

Lugejate arvu suur langus toimus 4-5 aastat tagasi, peapõhjuseks laste arvu langus maal ja väikestes linnades. Praeguseks on nii lugejate kui ka laenutuste ja külastuste arv stabiliseerunud.

Koolitus

Lugejakoolituse üks osa oli individuaalkoolitus, mis toimus enamasti uue lugeja registreerimisel ning tähendas raamatukogu tööprogrammi tutvustamist. Statistkasse registreeritakse koolitus, mis kestab vähemalt 15 minutit, kuid selline vestlus lugejaga kestis tihtipeale vähem ning jäigi kirja panemata.

Grupikoolituse suure osa moodustavad ühele klassile raamatukogu tutvustamine, raamatukogu kodulehe tutvustamine, RIKSWEB-i ja veebikataloogide tutvustamine.

Raamatukogutöötajate koolitusest osavõtt sõltus väga palju rahast. Väikestel raamatukogudel (külaraamatukogud) oli ka see probleem, et koolituse päevaks tuleb raamatukogu kinni panna.

Lasteraamatukogutöötajatele väga meeldis Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia. Rahvusvaheline muinasjutukonverents „Muinasjutuvägi” toimus Haapsalus, algupärase lastekirjanduse päev Tartus. Eesti Lastekirjanduse Keskus organiseeris õpipäeva, lastekirjanduse aastakoosoleku ja eesti lastekirjanduse päeva. Aktiivselt võeti osa kohalikest koolitustest ning maakondlikest seminaridest.

Koolitustel soovitakse kuulda loenguid sellest, kuidas töötada väikelastega, kuidas suhelda hüperaktiivsete ja käitumishäiretega lastega.

Komplekteerimine, fond

Raamatukogu fondi olukord sõltus väga palju eelarvest. Raamatute ostmisel tuli küll raha lugeda, kuid midagi väga vajalikku ostmata ei jäänud. Komplekteerimisel tuli väga valida, osta üks eksemplar, kasutada järelkomplekteerimist, jälgida sooduspakkumisi.

Mahakantud raamatud läksid enamasti raamatulaadale (tasuta või müüki). Raamatulaat toimus Läänemaal, Lääne-Virumaal, Põltsamaal. Koigis toimus raamatulaat „Hei hopsti! Kõik laadale!”, Tallinnas eesti kirjanduse sügislaat.

Üritused

Ürituste korraldamisel on oluline atraktiivsus, seikluslikkus, võimalus lapsel ise midagi teha. Hea oleks spetsiaalse koolitusega inimene (Viljandis on).

Vabariiklikud üritused olid:

  • Viktoriin „No mis elu see on… ilma raamatuta!
  • Edgar Valteri tegelaste maskide konkurss ja rändnäitus
  • Ettelugemispäev 20. oktoobril „Loeme Edgar Valterit“
  • Etluskonkurss „Ellen Niiduga Midrimaal” Tapal
  • Kirjandusfestivali Prima Vista lasteprogramm Tartus

Kohtumised kirjanikega olid üsna populaarsed üritused. Enam esinema kutsutud kirjanikud olid Siiri Laidla, Ketlin Priilinn, Kerttu Soans, Leelo Tungal, Jaanus Vaiksoo, Kätlin Vainola, Aidi Vallik ja Heiki Vilep.

Näituste enamuse moodustasid raamatunäitused ja -väljapanekud. Lastele aga meeldivad näitused oma töödest (Rakvere, Tapa, Narva, Pärnu). Pärnus toimus näitus „100 mängukaru 100-aastases raamatukogus” (230 karu), Võrus keskaegsete kostüümide näitus koos raamatunäitusega, Harjumaal fotonäitus „Kohalikud Pokud”. Kundas pildistati raamatukogu, fotodest tehti näitus „Minu raamatukogu”. Fotonäitused laste üritustest olid Lääne-Virumaal, Põltsamaal, Võrus, fotokonkurss ja fotonäitus „Lugemise mõnu” Rakveres. Tallinna KRK-s oli välja pandud fotonäitus „Lähme kõlgutame Tallinna kohal jalgu”, iga pildi juurde kuulus ka sobiv luuletus.

Projektid

Ulatuslikud suvelugemise projektid on juba traditsiooniks saanud mitmes raamatukogus (Tallinn, Põltsamaa, Valga).
Tallinna Varjuteatri projekti raames toimus mitmeid üritusi – Valmid varjuteatris, Muinasjutud varjuteatris jt.
Tallinnas saab iga 1. klassi astuja Ülle Kütseni raamatu „Väike puu ja rändur kuu”.
Rakvere kolme õnnestunud rahataotluse tulemus oli originaalne nukukomplekt.

Muud üritused

Lasteraamatukogudes korraldati väga palju ja väga erinevaid üritusi. Nimetamata ei saa jätta öölugemisi – Keilas toimus öölugemine, Saaremaal Halloweeni öö kella 23.00-ni, Lastekirjanduse Keskuses Teadlaste öö raames Aabitsaöö.
Tähelepanu äratas ka „elavate raamatute” laenutamine Tallinnas – nn. elav raamat vestles lugejaga 20 minutit.
Tallinnas organiseeriti kirjanduslikke jalutuskäike, tutvustati Katarina Jeed (raamatubuss sai 1-aastaseks).
Toredat tööd teeb Võrukaela näitering Võrus.

Ürituste toimumise kohta on vastakad arvamused : ühed arvavad, et võimalikult palju peab raamatukogu minema kooli ja üldse majast välja, teised jälle, et võimalikult palju peab toimuma raamatukogus. Õigus on kõigil, tuleb toimida nii kuidas kohapeal kõige parem.

Kokkuvõtteks

  • Aruannetest õhkub positiivsust ja rõõmsat meelt. Raamatukogutöötajad teevad oma tööd rõõmu ja lustiga.
  • Oma kodukohas on lasteraamatukoguhoidja tuntud ja hinnatud oma ala spetsialist.
  • Järgmisse aastasse minnakse optimistlike meeleoludega.