fbpx
Hüppa põhisisu juurde

Eesti rahvaraamatukogude lasteteenindusest – 2007

Ülevaade Eesti rahvaraamatukogude lasteteenindusest – 2007. aastal

Arve. Tegusid. Tähelepanekuid. Ideid.

Reet Tomband, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja

(Väljavõtteid ettekande slaididelt)

Lastega tegelevaid töötajaid:

Narva 12
Tartu 7
Võru 6
Kuressaare, Viljandi, Rakvere, Pärnu 5
Paide, Haapsalu, Jõhvi 4
Põlva, Põltsamaa 3
Valga, Keila 2

Pingutused hubasuse nimel, ruumide värskendamine

  • Remonditi põrandaid, saadi näituseruumi mööblit (Tartu)
  • Hangiti beebitoolid (Tartu)
  • Paigutati ümber avariiuleid ja laenutuslett, kaeti sirmid (Võru)
  • Vahetati 2 akent lahtikäivate vastu (Põltsamaa)
  • Lugejaarvutile saadi uus laud (Põltsamaa)
  • Tehti ümberkorraldusi avakogu paigutuses (Võru, Lääne-Virumaa)
  • Saadi uued riiulid väikelaste ja noorema ea kirjanduse ümberpaigutamiseks (Jõhvi)
  • Remonditi lasteosakonna lugemissaal (Valga)
  • Uuendati muinasjututuba: suured värvilised poroloonkuubikud väikelastele, kataloogikapist kujundati saladuste laegas; uue mööbliga sisustati noortenurk; „Rõõmsate toolide projekti” raames värvisid lapsed oma kavandite järgi 15 lastetooli (Lääne-Virumaa)

Tehnilise baasi uuendamine

  • Uus arvuti lugemissaali (Võru, Põltsamaa)
  • LCD-monitor laenutusruumi arvutile, VHS-mängija (Võru)
  • LCD-teler, DVD-mängija, 3 lugejaarvutit (Lääne-Virumaa)
  • Tšekiprinter (Põltsamaa)

Veidi arve (kõik aruanded ei sisaldanud statistikat)

Raamatukogu

Lugejaid lapsi 2007

Võrdlus 2006 +/-

Tallinna KRK

15932

– 1532

Narva

3375

Harjumaa KRK LO

918

Jõhvi KRK LO

675

-130

Lääne-Virumaa KRK LO

2054

-147

Põlvamaa KRK LO

1073

-4

Jõgevamaa KRK LO

697

-163

Valgamaa KRK LO

1131

-13

Viljandimaa KRK  LO

2144

Võrumaa KRK  LO

1626

-158

      Raamatukogu

Laste külastusi 2007

võrdlus 2006 +/-

Tallinna KRK LO

160 698

– 19 491

Tartu LRK LO

61 575

-3 341

Harjumaa KRK  LO

9 986

Jõgevamaa KRK LO

10 522

-2 880

Jõhvi KRK  LO

15 895

+2 081

Lääne-Virumaa KRK LO

31 995

+6 549

Põlvamaa KRK LO

18 222

-882

Pärnumaa KRK LO
Valgamaa KRK LO

18 076

-2 760

Viljandimaa KRK  LO

+

Võrumaa KRK  LO

26 037

-7 779

      Raamatukogu

Laste poolt laenutatud 2007

võrdlus 2006 +/-

Tallinna KRK LO

146 952

– 16 124

Tartu LRK  LO

126 841

-4 844

Harjumaa KRK  LO

11 108

Jõgevamaa KRK LO

15 250

-1 279

Jõhvi KRK  LO

   15 895

+1 336

Lääne-Virumaa KRK LO

47 396

-502

Põlvamaa KRK LO

19 075

-2 298

Pärnumaa KRK LO

33 077

– 1 950

Valgamaa KRK LO

18 799

-1 529

Viljandimaa KRK  LO

18 237

+

Võrumaa KRK  LO

46 293

-12 208

Arvulised näitajad on langenud
Arvatavad põhjused:

  • Laste arvu vähenemine elanikkonna koguarvust.
  • Arvestusaluste muutumine üleminekul elektroonilisele laenutamisele.
  • Laste vaba aja veetmise mitmekesisus ja õpiharjumuste muutumine.
  • Raamatukogu side koolidega on nõrgenenud.

Sellest lähtuvalt tuleks keskenduda laste lugemise juhtijate teavitamisele, kasutajakoolitusele:

– tutvustada lasteraamatukogu võimalusi,
– õpetada analüüsima ja hindama lasteraamatuid,
– teadvustada lugemise rolli lapse vaimses arengus, keeletaju ja silmaringi tekkimisel ning toimetulekuoskuste kujunemisel.

Tähelepanekuid argipäevast

1)      Täiskasvanud lugejate osakaal lasteosakonna lugejaskonnas kasvab iga aastaga. Arvatavad põhjused:

  • Arvestusaluste muutumine.
  • Täiskasvanu leiab elektroonilise kataloogi abil kergesti  vajaliku raamatu maakonna erinevatest raamatukogudest ja hangib selle lapsele ise.
  • Gümnasistid ja üliõpilased kasutavad lasteosakonda vanast harjumusest.
  • Lasteaedade uus õppekava sunnib õpetajaid otsima abimaterjali erinevatel teemadel.
  • Lasteaiakasvatajad laenutavad oma nimele etteloetavaid raamatuid.
  • Lapsevanemad laenutavad oma nimel: lastel ei ole aega, laps on veel väike, laps   unustab tagastada jne

2)      Laenutuste arv tõuseb suvekuudel (Viljandi)
3)      RVL-i kasutamine on suurenenud (Jõgeva)
4)      Üha sagedamini viidetakse arvuti taga istumise asemel aega ajakirju lugedes ning ausse on tõusnud tavalised täringuga lauamängud. (Põlva)
5)      Päringute puhul on vaibunud interneti eelistamise buum. (Viljandi)
6)      Langenud on võõrkeelse kirjanduse laenutamine. (Viljandi)
7)      Kõige aktiivsem lasteosakonna lugeja on 3. – 5. klassi tüdruk. (Pärnu)
8)      Raamatukogu ei ole enam raamatute valimise ja lugemise koht, lapsed tulevad siia aega veetma, mis toob kaasa pideva riiulite korrastamise vajaduse. (Võru)

Probleemiks on…

  • huvideta ja püsimatud lapsed, keda ei huvita ükski tegevus, kes rikuvad korda ja ei allu korraldustele. (peaaegu kõik raamatukogud)
  • aeganõudev võlglastega tegelemine, andmed on muutuvad, neid tuleb väga sageli kontrollida. (Viljandi)
  • lugejate varasemast suurem kärsitus, materjali tahetakse kohe kätte saada ja koju laenutada. (Võru)
  • õpilaste iseseisva töö nõrk metoodiline juhendamine kooli poolt, laps ei oska oma soovi sõnastada ega saadud materjali kasutada. (Võru)
  • õpilaste nõrk oskus otsida infot nii teatmeteostest kui internetist, ei orienteeruta teatmeteoste  ja veebilehtede ülesehituses, ei osata otsida märksõnade abil. (Võru)

2007. aasta „kaanetüdruk” oli Astrid Lindgren

Näiteid juubeli tähistamisest:

  • PowerPoint-esitlus kirjaniku tutvustuseks (Võru)
  • Mälumäng „Astrid Astridile” (Pärnu)
  • „Mänguline Astrid Lindgren” – lauamängude konkurss Lindgreni raamatute ainetel. (Lääne-Virumaa)
  • Kirjandushommik „Bullerby lapsed enne ja nüüd” (Põlva)
  • Võrukaela näiteringi juhendaja instseneeris lühilood Lindgreni elust ja loomingust. (Võru)
  • Kirjandushommik „Maailmas oli selline laps” (Tallinn)
  • Spunkide meisterdamised, otsimised jms (Lääne-Virumaa, Jõgeva, Tartu, Tallinn)
  • Karlssoni vanaema maailma esmaesitlus perepäeval. (Lääne-Virumaa)
  • Sünnipäevakarneval (Viljandi)
  • Hei hopsti viktoriin (Pärnu)

Teisi põnevaid ettevõtmisi 2007. aastal

  • „Looduse lugemissaal” loomaaias (Tallinn)
  • Karude jututuba (Pärnu), Jututare (Lääne-Virumaa)
  • Kodulooline mäng „Kus on maja, kus tänav?” (Narva)
  • Noorte kohtumisõhtute sari „Ristküsitlus” (Lääne-Virumaa)
  • Rahvakalendri perehommikute aastaring (Viljandi)
  • Ettelugemispäev näitlejatega „Kui tööks on lugemine” (Tallinn)
  • Kriminullid koos kriminalistidega. (Lääne-Virumaa)
  • Ülelinnaline hiiremattide kujundamise võistlus. (Tallinn)
  • „Hurraa! Koolivaheaeg!” – õppeaasta viimane nädal täis tegevusi. (Narva)
  • Volbriöö raamatukogus. (Lääne-Virumaa)
  • Mõrvamüsteeriumi lahendamine. (Viljandi)

Lastele tulid külla:

Ketlin Priilinn (Viljandi), Diana Leesalu (Viljandi), Contra (Võru, Lääne-Virumaa), Heiki Vilep (Viljandi, Jõgeva), Aidi Vallik (Jõgeva), Leelo Tungal (Saaremaa), Kerttu Soans (Põlva), Reet Made (Tallinn), Jaanus Vaiksoo (Tallinn, Pärnu, Saaremaa), Doris Kareva (Tallinn), Viive Noor, Tiina Kilkson, Piret Päär (Lääne-Virumaa, Võru), Peeter Olesk (Saaremaa), Aleksei Turovski (Tallinn), Mati Kaal (Tallinn, Lääne-Virumaa), Kärt Tomingas (Tallinn), Eeva Püssa (Tallinn), Jaan Vahar (Tallinn)

Kogud

Eksemplare lisandus lasteosakondade kogudesse aasta jooksul vahemikus 900-2000.
Komplekteerimispõhimõtted on raamatukoguti suhteliselt sarnased.

  • Viljandis täiendati arvestatavalt õpikukogu.
  • Jõgeval komplekteeritakse  suvelugemise projekti tarbeks valitud raamatuid 4-5 eksemplari.
  • Maakonna keskraamatukoguna ostetakse igat uut raamatut vähemalt 1 eksemplar.
  • Viimasel ajal ostetakse valikuliselt väikelaste pappraamatuid ja tegelusraamatuid.
  • Kordustrükkide puhul ostetakse algupärandist 1 eksemplar, tõlkeraamtute puhul vaid nõudluse ja vajaduse korral. (Võru)
  • Üks töötaja tegeleb regulaarselt raamatute parandamisega. (Võru, Lääne-Virumaa)
  • Võimaluse korral asendatakse vanemad kehvas seisus raamatud annetatud raamatutega. (Lääne-Virumaa, Võru)
  • Viimasel ajal on laiendatud käsitöö- ja meisterdamise ajakirjade valikut. (Võru)
  • Tunduvalt on lihtsustunud komplekteerimine ja järelkomplekteerimine, on rohkem infot ilmuva teose kohta (nimetasid paljud)

Mida lugejad vajavad, aga raamatukogus napib?

  • Lasteaia teemaüritusteks on vaja lihtsaid lühinäidendeid.
  • Endiselt on vaja suuremas eksemplaarsuses koolilugemise raamatuid, mida samaaegselt käsitletakse.
  • Soovitakse koju laenata filme ja telelavastusi. (Võru)

Kataloogitöö

  • Auviste kirjete redigeerimine. (Viljandi)
  • Venekeelse raamatufondi sisestamine samaaegselt vananenud raamatute eemaldamisega. (Pärnu)
  • Perioodika andmebaasi koostamine. (Võru)
  • Teavikute andmebaasi jätkuv korrastamine ja teavikute sisuline avamine andmebaasi kasutamiseks. (paljudes kogudes)
  • Alustati sisukorra lisamisega (muinas)jutukogumike kirjetesse. (Võru)

Bibliograafia- ja infotöö

  • Tartus jätkus lasteluule andmebaasi koostamine. Tiina Lutter sisestas aasta jooksul üle 5000 kirje. Aasta lõpus jõudis aluskirjete arv 8200-ni.
  • Jätkati ajakirjade Täheke ja Hea Laps  kirjeldamist INNOPACi tarvis. (Tartu)
  • Üksikosadena sisestatakse lasteluulet, muinasjutte ja näidendeid, valikuliselt bibliografeeritakse elektrooniliselt ajakirju ja ajalehti.  (Jõgeva)
  • Jõgeval koostatakse lapsevanemate ja lasteaiaõpetajate tarbeks endiselt paberil teemakartoteeke.
  • Koostati soovitusnimestikud uudiskirjandusest suurtele ja väikestele poistele ja tüdrukutele eraldi. (Lääne-Virumaa)
  • Võrus koostati soovitusnimestikud: „Astrid Lindgren”, lasteaedade õppekava teemadel uued nimestikud „Aja planeerimine”, „Kadakas”, „Hunt”, „Jänes”, „Karu”, „Rebane”, täiendati nimestikke „Isadepäev”, „Jonn”, „Unejutud”.

Kasulikud  täiendkoolitused

  • Teksti- ja pilditöötlus Joomlas (Tartu kõik töötajad)
  • Veebitellimine, töö kahe monitoriga, kodulehe uuendused (Tartu)
  • Koolitajate koolitus „Iga suur algab väikesest” (Viljandi)
  • Positiivne teenindus (Võru)
  • Muinasjutuvestmiskoolitus laagris Kütiorus. (Võru)
  • Eneseregulatsiooni kursus (Lääne-Virumaa 2 in.)
  • Noorsootöö alused (Lääne-Virumaa 2 in.)
  • Õppereisid Taani (Võru), Soome (Tartu), Rootsi (Lääne-Virumaa)

Projektid st kui küsid, siis ehk ka antakse.

  • Võrus koostati 4 projekti: taotlused KOP-ile, kultuurkapitalile, Võru LV-le. Taotlused rahuldati.
  • Tartus kirjutati 5 projekti: taotlused kultuurkapitalile ja Tartu LV-le.
  • Taotlusi kokku 35000 krooni, saadi 14 000.
  • Viljandis kirjutati palju projekte: toetasid HMMN, kultuurkapital, VOL, Kultuuriministeerium.
  • Rakveres koostati 3 projekti: toetasid HMMN, Rakvere LV, Sadolin AS – 9673.00 krooniga. Rakvere raamatulaadal olid laste laadaradade auhindade sponsorid laadal osalenud kirjastused. (5000.00)

Mis jäi aastast kajama?

  • Lugemiskultuuri tunnid peaksid olema kooli õppekavas. Lapsed ei oska enam raamatut hoida.(Võru)
  • Lugemine on suurele osale lastest raske ja tüütu pingutus, loetu mõistmine vaevaline. Ettelugemine meeldib aga nii suurtele kui väikestele. (Lääne-Virumaa)
  • Parimaks raamatukogu ja raamatuid tutvustavaks ettevõtmiseks on kohtumised kirjanikega ja need peaksid kindlasti toimuma raamatukogus. Siis ehk leitakse ka edaspidi tee raamatukogusse. (Põlva)
  • Tundub, et kool vajab „seedimiseks” aega, vaja on jõulisemat ja veenvamat reklaami.
  • Tunnustada tuleks koostöösõbralikke õpetajaid. See kõik on neile lisakohustus.

Lasteosakonna dilemma. Kummal on siis õigus?

  1. Raamatukogu ei saa oma põhiülesannet unarusse jättes võtta rahvamaja rolli ja hakata tegelema meelelahutusega. Raamatukogu annab oma panuse kohalikku kultuuriellu eelkõige sellega, et koostab kvaliteetse teavikute kogu ja vahendab seda aktiivselt.
  2. Kui küsida õpetajatelt, mida nad raamatukogult ootavad, siis on vastus: „Midagi UUT!”. Lapsed tulevad otsima põnevat tegutsemist pakkuvat ajaviidet, mille juures raamat ei ole oluline.

Mida väiksemana me hakkame lapsest lugejat kasvatama, seda parem on tulemus. Beebikoolid, väikelaste jututoad, koolieelikute lastevanemate koosolekud – see kõik on meie mängumaa.