Ülevaade Eesti rahvaraamatukogude lasteteenindusest 2011. aastal “Läbi lusti ja mängu lugemise poole”
Lapsed Eesti rahvaraamatukogudes 2011. aastal
Helle Laanpere, Võru Keskraamatukogu lasteosakonna juhataja
26. septembril 2012. a toimus ERÜ lasteteeninduse toimkonna eestvedamisel Märjamaa Valla Raamatukogus üleriigiline lasteraamatukoguhoidja päev. Nagu tavaks saanud, heideti seegi kord pilk eelneva aasta lastetööle rahvaraamatukogudes. Tänavune aastakokkuvõte keskendus tavapärasest enam lastega läbiviidud üritustele. Eesmärgiks oli saada üle paljude aastate täpsem ülevaade sellest, milliseid lasteüritusi rahvaraamatukogudes kõige enam korraldatakse ja kuidas neid nimetatakse. Teisalt pakkusid huvi ka harvaesinevad, kuid uudsed, põnevad ja järgimistväärivad töövormid.
Kokkuvõtte tegemiseks kasutati rahvaraamatukogude aruandeid ja veebiallikaid. Kokku sai muljetavaldav pilt mitmekülgsest entusiastlikust ja loomingulisest tegevusest. Ja seda mitte ainult suurte keskuste avarates raamatukogudes, mille tegevust toetavad suhteliselt suuremad ressursid ja oskuslikud IT-spetsialistid, kunstnikud ning turundajad. Samasugust entusiasmi ja tegutsemisindu võis kohata paljudes keskustest kaugemal asuvates väikestes raamatukogudes. Hõreneva elanikkonna ja väikese eelarvega omavalitsuse raamatukoguhoidja peab olema isegi leidlikum ja mitmekülgsem, et kitsastes oludes ja kehvades tingimustes head tulemust saavutada.
Veebist materjali kogudes jäi silma hea struktuuriga veebilehti, millel leidus palju informatsiooni ka raamatukogu tegevusest lastega ja lastekirjandusest, interaktiivseid lastelehti, huvitavate tegevuste ideid kroonikarubriikides, nutikaid lingikogusid, meeleolukaid ürituste kirjeldusi ja huvitavaid mõttearendusi blogides ning Facebookis jne. Nende kõrval leidus paraku ka hulk blogisid, veebilehti ja Facebooki kontosid, millel sisu puudus või oli hõre ja juhuslik. Raamatukogu mainele sellised „tühjad kestad” hästi ei mõju.
Valik veebiaadresse, millelt tasub otsida häid ideid raamatukogu lastetööks ja selle esitlemiseks avalikkusele:
Tallinna Keskraamatukogu veebileht http://www.keskraamatukogu.ee/ (sh lasteleht http://www.keskraamatukogu.ee/lasteleht) ja FB
Tartu Linnaraamatukogu veebileht http://www.luts.ee/ (sh noorte- ja lasteleht http://www.luts.ee/noorteleht/) ja Kirjandusveeb http://www.luts.ee/lugemissoovitus/ ja FB
Harjumaa, Jüri raamatukogu veebileht, www.jyri.lib.ee/ (sh lasteleht)
Harjumaa, Viimsi raamatukogu veebileht http://www.viimsiraamatukogu.ee/ (sh lasteleht) ja FB
Ida-Virumaa, Sillamäe Linna Keskraamatukogu veebileht http://www.slib.ee/ (sh lasteosakonna leht ja filiaali lasteteeninduse uudised)
Ida-Virumaa, Toila raamatukogu veebileht http://toilaraamat.edicypages.com/et ja FB
Läänemaa, Haapsalu raamatukogu FB
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu veebileht http://www.lvkrk.ee/ (sh lasteleht http://www.lvkrk.ee/lastekas/) ja FB
Lääne-Virumaa Tapa Linnaraamatukogu veebileht http://www.tapa.lib.ee/ – uudised, kroonika ja pildialbum
Pärnu Keskraamatukogu veebileht www.pkr.ee ja FB
Pärnumaa, Are raamatukogu blogi http://areraamatukogu.wordpress.com/ ja FB
Pärnumaa, Sauga raamatukogu blogi http://saugaraamatukogu.blogspot.com/
Pärnumaa, Urge raamatukogu blogi http://kodukylam6tted.blogspot.com/
Pärnumaa, Uulu raamatukogu blogi http://uulurk.blogspot.com/
Raplamaa, Kohila raamatukogu blogi: http://www.kohilaraamat.blogspot.com/ ja FB
Tartumaa, Tõrvandi raamatukogu veebileht http://www.tõrvandiraamatukogu.ee/
Valgamaa, Tsirguliina raamatukogu veebileht http://tsirguliinark.onepagefree.com/ (sh lasteleht), blogi http://tsirgurk.blogspot.com/, laste raamatuklubi blogi http://varvuke.blogspot.com/
Viljandimaa, Abja raamatukogu veebileht: http://abjaraamatukogu.ee/
Viljandimaa, Karksi-Nuia raamatukogu veebileht http://raamatukogu.karksi.ee/
Võrumaa Keskraamatukogu veebileht http://lib.werro.ee/ (sh lasteosakonna leht) ja pildigalerii
ERÜ veebilehe lasteteeninduse toimkonna lehel on aastakokkuvõtte täistekst. Selles on kõigi teemade all loetletud ka huvitavamaid näiteid läbiviidud tegevustest. Ka see pikk tegevuste loetelu ei hõlma kaugeltki täielikult 2011. aasta jooksul rahvaraamatukogudes lastega tehtud tööd. Tõenäoliselt kajastus hulk üritusi vaid arvudena statistikas, mitte kirjeldustena aruannetes ja veebis. Võib vaid aimata, kui palju tegeldakse rahvaraamatukogudes lastega ühe aasta jooksul – ehkki ainuüksi lastetööle spetsialiseerunud rahvaraamatukoguhoidjaid ei ole Eestis eriti palju. Suurem osa enam kui poolest tuhandest rahvaraamatukogust tegutseb pereraamatukoguna, mille töötajad peavad võrdselt hästi katma kõik raamatukogutöö valdkonnad.
Kasutajakoolitus
Polnud üllatuseks, et kasutajakoolituses tutvustati noorele lugejale kõige sagedamini raamatukogu ja selle kasutusvõimalusi, raamatute hoidmist ja parandamist, raamatukoguhoidja tööd. Seejuures oli leitud mitmeid uusi mängulisi lahendusi, näiteks võeti abiks raamatukogu maskott. Lapsi valmistati ette õpioskuste olümpiaadiks, õpetati teatmeteoste kasutamist jm infooskusi. Üldiseks oli muutunud kasutajakoolituse integreerimine ka paljudesse teistesse raamatukoguüritustesse – teemaüritustel otsiti koos lastega e-kataloogist teemakohaseid raamatuid, viktoriinis suunati vastust otsima raamatukogu veebilehelt, teemaürituste nimestikud veebilehel suunasid lugeja raamatukogu e-kataloogi kasutama jne. Mitmel pool lisandus traditsioonilistele kasutajakoolituse teemadele e-lugeri ja e-raamatute tutvustus.
Raamatunäitused ja -väljapanekud. Kunstinäitused, esemenäitused. Laste loomingu näitused. Laste käeline tegevus.
Igal pool tutvustati kogusid raamatuväljapanekute ja -näitustega, millele sageli lisandusid viktoriinid, ristsõnad, näitusetutvustused vm tegevused, mille eesmärgiks oli suunata lapsi näitusesse süvenema, äratada nende huvi ja õhutada väljapandud raamatuid lugemiseks laenama. Mõnikord eksponeeriti raamatunäituse juures ka teemakohaseid esemeid.
Kõikjal, kus vähegi ruumi, toimus ka kunsti- ja esemenäitusi (laste loometööd, kujutav kunst, era- ja muuseumide kollektsioonid jne). Sageli leiti seejuures võimalus tutvustada väljapanekutega ka raamatukogu samateemalisi teavikuid, toimusid näitusetutvustused, teemaüritused, õpetajad kasutasid näitusi ainetundide läbiviimisel.
Riiklikus statistikas on raamatunäitused ja kunsti- ning esemenäitused kokku liidetud, ehkki need on sisuliselt erinevad töövormid. Teavikute näitus on kogude tutvustamine selleks, et eksponeeritud teavikuid rohkem kasutataks. Kunsti- ja esemenäitused on enamasti pärit väljastpoolt raamatukogu ja aitavad eelkõige kujundada raamatukogu mainet kultuurikeskusena. Teisalt kasutatakse neid sageli ka abivahendina tõmbamaks tähelepanu raamatukogu teavikute näitusele.
Laste joonistuste ja meisterduste näitusi oli ilmselt kõigis raamatukogudes. Paljudes raamatukogudes eksponeeriti kirjastuse Sinisukk rändnäitust laste poolt Heljo Männile kingiks meisterdatud raamatutest
Suur osa laste loomingu näitustest koosnes raamatukoguürituste käigus valminud loometöödest. Joonistati ja meisterdati ettelugemiste ja teemaürituste käigus, iseseisvatel loomekonkurssidel, korraldati kõikvõimalikes vormides meisterdamisüritusi.
Suulised üritused
Ettelugemine
Suulistest raamatuüritustest oli tavapäraselt levinuim ettelugemine. See on kõige universaalsem võimalus last ja raamatut kokku viia. Pole vaja pikka ettevalmistust, uhkeid ürituste ruume ja kulukaid vahendeid, piisab raamatust, ettelugejast ja kasvõi paarist kuulajast. Loeti igal pool, igas vanuses, kõikvõimalikel teemadel. Pärast lugemist joonistati, meisterdati, mängiti jne.
Konkursid
Etluskonkursid ja eriti loomekonkursid, samuti kunstikonkursside tööde näitused oli samuti väga levinud ürituse vorm. Ettelugemises ja päheõpitud tekstide esitamises võistlemine annab lastele esinemiskogemuse, suunab teksti sisuliselt süvenema ja selles peituva mõtte esiletoomiseks näitlejameisterlikkust rakendama. Mitmel pool on etluskonkursid muutunud iga-aastaseks traditsiooniks. Tapa LRK korraldas üleriigilist etlusvõistlust „Ellen Niiduga Midrimaal“. Raamatukogude korraldatud loomekonkursid suunasid lapsi kõige sagedamini jutte ja luuletusi kirjutama, aga ka joonistama. Lisaks oli meisterdamisvõistlusi ja muud loomingulist eneseväljendust.
Kohtumised raamatutegijatega. Raamatuesitlused
Kohtumisi lastekirjanikega ja raamatukunstnikega peeti endiselt väga oluliseks vahendiks laste lugemishuvi ergutamisel. Paraku tuli paljudel raamatukogudel piirduda omakandi kirjanikega (kui neid oli), sest kauge külalise kutsumiseks ei jätkunud raha. Lääne-Virumaa: „Võimalus kohtuda kirjanikega sõltub raamatukogu rahakotist. Aastaid on kõneldud soovist, et sügisese kirjanike tuuri seltskonda kuuluks ka vähemalt üks lastekirjanik. Mõnele maakonnale ongi see õnn osaks saanud, kuid seni mitte Virumaale.“
Viktoriinid
Traditsiooniliselt korraldati viktoriine mitmesugustel teemadel, niihästi teemaürituse osana kui iseseisvalt. Leiutati mängulisi vorme: küsimused veeretati suure täringuga, küsimused ja vastused tuli leida maastikumängu käigus, küsimused esitati ristsõnas jne. Viktoriine riputati ka raamatukogu veebilehele, et harjutada lapsi seda kasutama. Teisalt oli veebilehe viktoriinides küsimusi, millele võis leida vastuse ainult raamatukokku tulles. Lõbusate ja loovust ergutavate viktoriinide-otsimismängude kõrval korraldati ka asjalikke informiine ja infootsingu võistlusi. Neil osalesid lapsed küll peamiselt õpetaja suunamisel.
Mängulised üritused
Mängulisus oli raamatukogu lastetöös üha olulisem märksõna. Kirjandust tehti lähedaseks mitte ainult karnevali abil, vaid ka aardejahis, detektiivimängus, doominomängus, võistlusmängus jne. Korraldati mängutunde.
Raamatukogudesse osteti arendavaid lauamänge, korraldati nende tutvustamise üritusi ja lauamängupäevi.
Teemaürituse
Teemaüritused on kõige mitmekülgsem ja raskemini üldistatav tegevusvaldkond. Toimusid teematunnid, emakeelehommikud, lemmikraamatupäevad, muinasjutuõhtud, öölugemised, kirjandusnädalad jne. Tegevuste spekter neil ettevõtmistel oli lai. Raamatukoguhoidjad esinesid ise ja kutsusid esinema külalisi. Tutvustati uudiskirjandust, tehti temaatilisi raamatuülevaateid ja räägiti kirjanike elust ning loomingust. Loeti ette, jutustati, vesteldi ja arutleti. Korraldati mänge ja võistlusi, joonistati ja meisterdati. Kuulati plaate, lauldi ja esitati näidendeid. Õpiti tarkusi ja tralliti karnevalil.
Raamatukoguhoidjate fantaasia kirjanduse tutvustamise vahendite leiutamisel oli piiritu.
Regulaarsed üritused, sariüritused. Traditsioonilised iga-aastased üritused
Pika ajalooga Rakvere Jututarele lisandus aina uusi regulaarselt toimuvaid üritusi, enamasti noorematele lastele. Koolieelikutele korraldatud arendavatel üritustel said ka kaasa tulnud vanemad ideid lastega tegelemiseks ja avastasid meeldiva (ning mis oluline – tasuta) ajaveetmiskoha. Paljude raamatukogude tähelepanekul kasvas tänu sellele nende perede hulk, kes teadvustasid vajaduse last varakult raamatu ja lugemisega harjutada.
Regulaarselt toimuvaid üritusi on kergem korraldada ja turundada. Väljatöötatud ja praktikas läbiproovitud tegevustele antakse iga kord uus sisu. Positiivse kogemuse saanud lapsed tulevad järgmisel korral tagasi ja kutsuvad sõbradki kaasa. Raamatukogu maine saab tuge.
Ilmselt samal põhjusel korraldati palju ka sariüritusi ja iga-aastasi traditsioonilisi ettevõtmisi.
Lasteringid, klubid, teatritrupid raamatukogus
Raamatukogude juures tegutses tosinkond kindla liikmeskonnaga raamatuklubi või lasteringi, neist staažikamad Valga Ramsik ja Tsirguliina Värvuke
Etendused
Raamatulood muutusid etendusteks niihästi professionaalsete näitlejate, noorte näitlejate kui raamatukoguhoidjate esituses. Lapsed vaatasid külalistruppide esinemist raamatukogus, ja õppisid selgeks näidendeid, mida esitati ka väljaspool raamatukogu.
Ekskursioonid, matkad, õueüritused, laagrid
Korraldati matku ja õueüritusi koduümbruses. Mõnel eriti väikesel raamatukogul oligi õueminek ainus võimalus üritust teha. Võeti kaasa tarkuse- ja juturaamatud ning otsiti seost looduse ja raamatu vahel. Käidi kirjanduslikes paikades.
Koolivaheajad raamatukogus, suvelugemise programmid. Tubli lugeja tunnustamine
Paljudes raamatukogudes olid traditsiooniks saanud koolivaheaja tegevused raamatukogus ja suvelugemise programmid. Kooliaasta tublimatele lugejatele või suvelugemise edukamatele avaldati tunnustust enamasti aukirja ja tänuüritusega, aga mõnel pool ka ekskursiooni või parvematkaga.
Koostöö teiste asutuste ja organisatsioonidega
Kogu see mitmekülgne tegevus sai teoks suuresti tänu heale koostööle kohalike omavalitsustega, lasteasutustega, kolleegidega teistest raamatukogudest, seltsidega jt asutuste-organisatsioonidega. Tänu ühisprojektidele, millesse iga osapool vastavalt võimalustele ja oskustele oma panuse andis, oli võimalik korraldada suuremaid ettevõtmisi, kui üksikult tegutsedes.
Jõudude ühendamise positiivne tulemus ilmnes eriti selgelt Tallinna Keskraamatukogu süsteemis, kus töörühmade poolt väljatöötatud metoodilisi võtteid ja vahendeid said kasutada kõik harukogud.
Raamatukoguhoidjaid kutsuti koolidesse, lasteaedadesse ja kohalikele üritustele lasteraamatuid tutvustama, muinasjuttu vestma, raamatuväljapanekuid tegema, ettekannetega esinema, kirjanduslikke mänge korraldama jne. Õpetajad tellisid raamatukogult temaatilisi raamatuüritusi, õhutasid lapsi osalema raamatukogu poolt korraldatud võistlustel, tõid klasse ja lasteaiarühmi raamatukoguüritustele, eksponeerisid raamatukogus laste loomingu näitusi, lapsed esitasid raamatukogu etendustel ja kontsertidel koolis õpitut. Mitmel pool oli koostöö kohalike lasteasutustega (koolide, lasteaedadega) läbimõeldud ja süstemaatiline, sügisel tehti ühistöö plaanid kogu õppeaastaks. Siiski kurdeti paari maakonna aruandes, et raamatukogu poolt pakutavad üritused ei mahu koolide tiheda õppeprogrammi tõttu õpetajate plaanidesse.
Koostöö vabatahtlike abilistega toimus kõige läbimõeldumalt Tallinna Keskraamatukogus, kuid mõnes teiseski raamatukogus tulid vabatahtlikud ürituste korraldamisel appi.
Raamatukogusid kutsuti kohalikele suurüritustele laste tegevusi juhendama. Laialt reklaamitud üritused tegid raamatukogu kui kohaliku kogukonna osa hästi nähtavaks.
Suurim üleriigiline ühisprojekt oli sel aastal Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ja IBBY Eesti osakonna korraldatud lasteraamatutegelaste maskirongkäik, millele eelnesid kõikjal raamatukogude poolt korraldatud kohalikud maskikonkursid, mõnel pool ka väikesed maskirongkäigud.
Rahvusvahelisi koostööprojekte oli Tartus ja Rakveres.
Välisteeninduspunktid
Lisanduma hakkas raamatukogude välisteeninduspunkte lasteasutustes. Niihästi väikelaste vanemate kui ka koolilaste päevad on pikad ja pingelised, raamatukokku minna ei ole aega. Raamatukoguhoidjatele on väga tuttavad õhtuti riiulite vahelt kuuldud kõnelused teemal: „Noh, vali nüüd ruttu, mis raamatuid sa tahad! Kahest aitab küll, rohkem kotti ei mahu, me peame veel poodi minema!“ Terve hulk peresid aga ei tule selle pealegi, et ka väikelapsed on raamatukokku teretulnud. Neile lastele poolele teele vastu minnes kiirendame nende kohtumist raamatukoguga.
Raamatukogu kui koolituskeskus
Paljud raamatukoguhoidjad olid oma piirkonnas ja kaugemalgi tunnustatud asjatundjad, kes tutvustasid lastega tegelevatele täiskasvanutele uuemat lastekirjandust. Nad õpetasid eritasemelisi lasteraamatuid analüüsima ja nende seast igale lapsele sobivaimat ära tundma. Raamatukogudes korraldati ka kaugemalt kutsutud lastekirjanduse spetsialistide loengupäevi. Kolleegidega jagati töökogemusi.
Raamatukoguhoidjate erialane täiendkoolitus
Raamatukoguhoidjate endi täiendkoolituses olid eriti hinnatud Eesti Lastekirjanduse Keskuse õpipäevad, Viljandi Kultuuriakadeemia lasteraamatukoguhoidjate suveakadeemia, Tartu Linnaraamatukogu algupärase lastekirjanduse päev, Eesti Lugemisühingu konverentsid, Haapsalu muinasjutukonverents. Paraku takistas neil osalemist tihti rahapuudus. Teiseks probleemiks oli koolituste ühekülgsus. Kõik eelnimetatud koolitused käsitlesid valdavalt lastekirjandust, mõnikord ka lastepsühholoogiat, pedagoogikat vmt. Raamatukogu lastetöö alaseid täiendkoolitusi ei pakuta kusagil. Paaris aruandes on sellele ka viidatud.
Turundus, mainekujundus
Läbimõeldud turundustegevust oli tunda eelkõige suuremates raamatukogudes, kus selle aega ja oskusi nõudva tööga tegelesid spetsialistid. Siiski oli ka väikestel raamatukogudel huvitavaid veebilehti ja sotsiaalmeedia kontosid, kust võis leida häid turundusnippe. Nii näiteks teavitasid paljud maaraamatukogud lugejaid saabunud uudiskirjanduse pakist FB-s ja blogides, aga nutikamad lisasid teatele raamatupaki foto. Pärnumaa Are raamatukogu blogis oli raamatupaki foto juures ka viide sama blogi uudiskirjanduse rubriiki, kuhu olid kogutud raamatute kaanepildid ja sisututvustused. Laste uudisraamatute tutvustused olid sama blogi lastelehel.
Raamatukogupäevade aktsioon „Tuntud inimene raamatukogus“ andis võimaluse kutsuda teiste seas ka kohalike lasteasutuste juhte raamatukogutööga tutvuma ja seeläbi sidemeid raamatukoguga tihendama.
Murekohti raamatukogude lastetöös 2011. aastal
Eelkirjeldatu näitab, millise entusiasmiga raamatukoguhoidjad lapsi ja raamatuid kokku viisid. Paraku tuli tõdeda, et enamikus Eesti piirkondades elanikkond vananes ja laste arv vähenes. See ei jätnud mõju avaldamata ka raamatukogude statistikale. Kui lugemisaastal oli laste raamatukogukasutus elavnenud, siis 2011. aastal kahanesid laste külastuste ja laenutuste koguarvud taas, ehkki lugejaks registreeritud lapsi oli varasemast rohkemgi.
Üheks põhjuseks võis olla ka see, et pärast lugemisaasta lõppu pöördus õpetajate tähelepanu järgmistele teemadele ja raamatukogu poolt pakutud ettevõtmistes osaleti tuntavalt väiksema innuga. Koole kutsutakse lakkamatult üles osalema korraga mitmetes projektides. Kõigeks ei jätku õppetöö kõrvalt aega, tuleb teha valikuid.
Eriti andis ajanappus ja huvide killustumine tunda teismeliste puhul. Neid oli raske köita isegi hästi ettevalmistatud põneva raamatukoguüritusega. Noorteraamatute valiku suurenemine on küll lugemise prestiiži sihtgrupi seas tõstnud, kuid noorteajakirjandusest tuntakse endiselt puudust. Mitme maakonna aruandes muretseti sellepärast, et viimastel aastatel pingeliseks muutunud eelarve ei luba raamatukogu varustada piisava hulga kaasaegse arvuti- ja helitehnikaga ning e-lugeritega. See vähendab raamatukogu konkurentsivõimet noorte lugejate silmis.
Rahanappus sundis ka raamatute eksemplaarsust piirama. Seda sagedamini jäid kooli lugemisvara otsima tulnud lapsed tühjade kätega. Aruannetes kurdeti: „Minister Langi südamevalu piirdus kahjuks ainult eesti uudiskirjanduse kättesaadavusega. Kui ometi kultuuri- ning haridusminister pead, käed ja raha kokku paneksid ning korraldaksid ära õppeprogrammi toetava kirjanduse kättesaadavuse probleemi!”
Laste (ka teismeliste) tegelik raamatukogukasutus oli siiski suurem, kui raamatukogustatistika põhjal võiks järeldada. Suur hulk lasteraamatuid ja koolikirjandust registreeriti vanemate ja vanavanemate laenutustena. Samuti ei ole õige hinnata laste lugemust ja raamatukogukasutust ainuüksi rahvaraamatukogude statistika põhjal. Eestis on hästi väljaarendatud kooliraamatukogude võrk, mida lapsed kasutavad paralleelselt rahvaraamatukogudega.
Seoses raamatukogutöö statistikaga tekkis teisigi probleeme. Ühelt poolt on koostöö asutuste ja organisatsioonide vahel muutumas üha olulisemaks märksõnaks, teisalt aga kerkis küsimus, kelle tööna läheb statistikas arvesse üritus, mille õnnestumisse on suure panuse andnud mitu osapoolt?
Väikelaste ja nooremate koolilaste jaoks oli raamatukogu saanud päevakeskuseks, kus veedeti aega kõikvõimalike arendavate tegevustega raamatukoguhoidja suunamisel, juhendamisel, kasvatamisel ja õpetamisel. Lastetöö aja- ja energiakulu ei mõõda raamatukoguhoidja töökoormusena aga ükski statistiline näitaja.
Kõigele vaatamata jäi raamatukogude 2011. aasta lastetöö kokkuvõtetes siiski kõlama positiivne toon.
Kõik raamatukoguhoidjad andsid oma parima, et raamatukogus veedetud mitmekesine kvaliteetaeg suunaks lapsi heatasemelise lasteraamatu ja lugemise juurde.
Laste raamatukogukasutus Eesti rahvaraamatukogudes 2011. aastal
| KASUTAJAD | KÜLASTUSED | LAENUTUSED | |||||||||
| Piirkond |
Raamatu- |
muutuse |
laste % |
Laste |
muutuse % |
laste % |
Laste |
Laste |
muutuse |
laste |
laste % |
| Tallinn |
15 278 |
0,6 |
20,8 |
200 892 |
3,2 |
19,0 |
13,1 |
185 779 |
6,4 |
12,2 |
10,2 |
| Kohtla-Järve |
2 169 |
0,6 |
26,8 |
33 607 |
-6,2 |
24,2 |
15,5 |
42 356 |
-6,0 |
19,5 |
12,2 |
| Narva |
4 520 |
4,9 |
34,7 |
54 280 |
-2,2 |
28,4 |
12,0 |
93 731 |
-7,3 |
20,7 |
20,9 |
| Pärnu |
3 354 |
-0,4 |
20,8 |
35 412 |
-0,2 |
15,2 |
10,6 |
46 776 |
0,2 |
13,9 |
10,4 |
| Sillamäe |
1 325 |
-10,4 |
25,9 |
32 635 |
21,7 |
36,5 |
24,6 |
33 917 |
21,0 |
25,6 |
17,8 |
| Tartu |
8 091 |
5,8 |
20,7 |
136 250 |
-3,7 |
21,0 |
16,8 |
122 626 |
-4,4 |
15,2 |
9,1 |
| Harjumaa |
10 826 |
3,6 |
26,7 |
205 069 |
-4,5 |
29,8 |
18,9 |
152 658 |
-3,4 |
14,1 |
13,4 |
| Hiiumaa |
1 158 |
6,7 |
23,0 |
23 431 |
-11,3 |
30,7 |
20,2 |
15 038 |
-4,4 |
13,0 |
12,3 |
| Ida-Virumaa |
2 409 |
-1,4 |
22,5 |
39 101 |
-1,4 |
26,1 |
16,2 |
29 855 |
-0,8 |
12,4 |
10,4 |
| Jõgevamaa |
3 753 |
2,9 |
28,3 |
80 554 |
-6,2 |
30,6 |
21,5 |
65 595 |
-6,0 |
17,5 |
15,3 |
| Järvamaa |
3 052 |
-1,2 |
24,3 |
58 432 |
0,9 |
28,1 |
19,1 |
43 287 |
-2,7 |
14,2 |
13,0 |
| Läänemaa |
2 171 |
-3,0 |
25,2 |
47 454 |
-3,5 |
29,9 |
21,5 |
34 187 |
-4,8 |
15,7 |
15,8 |
| Lääne-Virumaa |
5 815 |
0,5 |
24,8 |
111 139 |
-4,0 |
28,0 |
19,1 |
99 329 |
0,8 |
17,1 |
13,1 |
| Põlvamaa |
3 177 |
-4,9 |
26,3 |
72 005 |
-5,1 |
32,2 |
22,7 |
49 371 |
-13,3 |
15,5 |
12,5 |
| Pärnumaa |
3 554 |
-2,3 |
26,8 |
60 761 |
-1,7 |
30,8 |
17,1 |
44 197 |
-3,5 |
12,4 |
12,4 |
| Raplamaa |
3 399 |
-4,9 |
23,7 |
69 957 |
-6,5 |
28,9 |
20,6 |
48 301 |
-9,7 |
14,2 |
12,7 |
| Saaremaa |
3 121 |
-0,9 |
24,3 |
54 362 |
-3,0 |
23,3 |
17,4 |
41 905 |
1,6 |
13,4 |
12,7 |
| Tartumaa |
4 741 |
0,1 |
29,1 |
95 221 |
-4,2 |
35,0 |
20,1 |
73 887 |
2,0 |
15,6 |
15,2 |
| Valgamaa |
3 035 |
2,2 |
27,0 |
48 706 |
-4,9 |
25,6 |
16,0 |
50 173 |
-16,2 |
16,5 |
14,0 |
| Viljandimaa |
4 764 |
-1,2 |
24,1 |
90 755 |
-5,8 |
22,5 |
19,1 |
67 298 |
-5,9 |
14,1 |
12,8 |
| Võrumaa |
4 162 |
0,5 |
25,9 |
80 545 |
-7,3 |
31,7 |
19,4 |
86 102 |
-1,3 |
20,7 |
18,7 |
| EESTI |
93 874 |
0,7 |
24,4 |
1 630 568 |
-3,1 |
25,8 |
17,4 |
1 426 368 |
-2,6 |
15,2 |
12,8 |
